Kes üritab ühe lausega iseloomustada omaaegse ministri ja põllupidaja Theodor Pooli tegevust, jääb paratamatult hätta. Kas teha panus talle kui põllutööministrile, kelle eestvedamisel võeti oktoobris 1919 vastu maaseadus, mille alusel sundvõõrandati üle tuhande mõisa ja pandi alus talude süsteemile? Või pidada teda hoopis põllumajandusteadlaseks, kelle tegevus aitas edendada kogu Eesti põllumajandust kahe ilmasõja vahelisel ajal?
Theodor Pooli on peetud Eesti vabariigi algusaastatel ellu viidud radikaalse maareformi isaks ja seda täie õigusega. Asutava kogu oktoobris 1919 vastu võetud maaseaduse menetlemises ja vormistamises oli ju suuresti otsustav just Pooli kui seaduseelnõu algse variandi koostaja tehtu. Võib öelda, et tänapäeva Eesti oleks ilmselt hoopis teistsugune, kui maaseadust poleks omal ajal just sellisena heaks kiidetud.