Ametliku suve lõpuni on veel pisut aega, aga lepime kokku – suvi on läbi. Suuremad kultuurihuvilised on viimaks jätnud suvised lõputud rännakud festivalide ja etenduste vahel. Paljud on kolinud eskapismi pakkuvatest maakodudest tagasi linnakorterite argipäeva. Ühesõnaga, maa(ka)elu võib nüüd kergelt distantsilt vaadata. Täpsemalt vaatan kunstifiltri läbinud maaelu motiive Rasmus Merivoo filmis „Kratt” ja Peep Maasiku lavastuses „Maakas” (tekst Wimbergilt).