Hinnašoki pehmendamiseks tegi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus valitsusele ettepaneku jätta ära järgmiseks aastaks kavandatud aktsiiside tõstmine. See peaks diislikütuse, gaasi ja elektrienergia hinda natukenegi ohjes hoidma.

Suund on õige – kui elektri ja gaasi hind hullusti tõuseb, peab valitsus inimestele mõistlikul määral appi tulema. Ent on küsitav, kui palju abi on just eelmainitud ettepanekust. Nimelt pidid aktsiisid tõusma alles aprillist, aga külmemad ilmad ja ehk ka krõbedamad hinnad on selleks ajaks eeldatavasti möödas. Teisisõnu, abi on vaja varem, valitsus jääb hiljaks.

Mõistame, et riigil on raske vabaturumajandusse sekkuda ja praegune hinnajutt on esialgu üksnes prognoos, ent kas tõesti ei ole me valitsusel mõnd kiiremat ja tõhusamat lahendust? Näiteks Itaalia avalikustab peagi kodumajapidamistele mõeldud rikkaliku toetuspaketi, Hispaania langetab muu hulgas elektriaktsiisi, Prantsusmaa jagab vaesematele peredele 100 eurot peo peale, Suurbritannia annab energiafirmadele laenu.

EESTI PÄEVALEHE SEISUKOHT

Näiteks opositsioonist kostnud ettepanek loobuda taastuvenergia tasust võiks teatud tingimustel juba sel talvel inimeste rahakotti säästa.

Teisisõnu, ootame sel teemal rohkem arutelu ja alternatiivide kaalumist. Näiteks opositsioonist kostnud ettepanek loobuda taastuvenergia tasust võiks teatud tingimustel juba sel talvel inimeste rahakotti säästa.

Selge on, et kõrged energia hinnad peavad kajastuma järgmise aasta riigieelarves mingi kompensatsioonimehhanismina.

Mis puudutab konkreetseid aktsiisi tõstmisi (täpsemini aastataguse aktsiisitaseme taastamist), siis järsult tõusnud hinnale tuimalt veel midagi otsa panna pole tõesti mõistlik. Pigem võiks valitsus esitada selge valemi, millistel tingimustel taastatakse vähemalt osa endisest aktsiisist ja millistel mitte.

Laiemas vaates on energia kõrge hind muidugi paratamatus, millega tuleb kohaneda. Elektritootmise tõhustamise lahendused on olnud aastakümneid olemas, millegipärast pole neile järgnenud tegusid.