Rohelised on kuulunud Saksamaa valitsuskoalitsiooni harva – ainult sotsiaaldemokraat Gerhard Schröderi ajal aastail 1998–2005. Parempoolne ja liberaalne FDP on osalenud Saksamaa valitsuskoalitsioonides palju sagedamini, kuid viimasel aastakümnel on selle partei mõjukus kahanenud. Rohelised seevastu said äsjastel valimistel 6% hääli juurde ja saavutasid kahe suure järel kolmanda koha. Niigi Euroopa rohepoliitikas suunda andva Saksamaa poliitika läheb veel rohelisemaks.

Rohelised said Saksamaa valimistel 6% hääli juurde. Nendeta on raske koalitsiooni moodustada. Rohepööre jätkub.

Praegu on Eestis populaarne võtta populistlikult sõna rohepöörde vastu – on kallis ja me ei saa hakkama. Euroopa võimsaima majandusjõu valimistulemuste järgi otsustades on see nagu vastu tuult sülitamine. Rohepööre tuleb.

Olgu eesotsas SPD või CDU, rohelisi ja vabu demokraate endaga koalitsiooniks vormida pole lihtne. Ent valikut eriti pole, sest omavahelise koalitsiooniga ei taha nad jätkata ja paremäärmuslikku Alternatiivi Saksamaale (AfD) valitsusse võtta samuti mitte. Näiteks rohelised on Nord Streami 2 vastu ning suhtuvad Venemaasse ja Hiinasse Merkelist kriitilisemalt. FDP pooldab erinevalt rohelistest eelarvekasinust. Vara on öelda, millise kompoti täpselt Saksa poliitikud oma seisukohtadest kokku segavad.

Järgmise Saksamaa liidukantsleri nimi on igatahes Olaf Scholz – SPD juht, tõenäolisem variant – või Armin Lachet, CDU esimees. Ligi pool sajandit on olnud Saksamaale iseloomulik, et kord ametisse saanud kantsler jääb sinna vähemalt seitsmeks-kaheksaks aastaks, Helmut Kohl ja Angela Merkel jäid kaks korda kauemakski. Ent praeguse segase seisu järgi ei julge küll ennustada, et järgmine Saksamaa kantsler elab nagu Merkel üle neli Eesti ja seitse Soome peaministrit.