Kohtume viimaseid päevi Eesti vabariigi presidendina ametis oleva Kersti Kaljulaidiga kolmel korral. Nii enne kui ka pärast seda, mil riigikogu on Alar Karise presidendiks valinud. Kaljulaidi päevaplaan on endiselt tihe, kuid ta on võtnud enesele aega ja on kõigil kohtumistel suurepärases tujus. Tema reaktsioon on kiire, mõttepause peaaegu polegi. 

On rahvas lõhestunum kui viis aastat tagasi?

Minu arvates ei ole. Kui lõhestamist kõrgetelt tribüünidelt ei anta, ja kõrge tribüüni all pean silmas riigikogu või valitsust, siis rahvas unustab kohe. Ei ole ju olnud nii, et rahvas on pooleks ja siis antakse üksteise pihta tuld. Jah, on olnud poliitikuid, kes tahavad seda nii näidata: kasvõi aborditeema või kuidas edasi minna kooseluseadusega, kas tühistada või kehtestada rakendusaktid.

Ühelt poolt kinnitati selles vaidluses ära see, et üha suurem ja suurem hulk eestlasi liigub mõttemaailma poole, et miks ei võiks samasoolised paarid oma kooselu juriidiliselt pädevalt ja turvaliselt korraldada. Teisalt haihtus see teema justkui kivi vette niipea, kui seda enam valitsuse ja riigikogu tasemelt ei lükatud. See näitab, et tegelikult ei ole mingisugust tohutut olulist lõhet.

EKRE ja Jüri Ratas aga ütlevad, et lõhe on ja sillad lõhkusite teie.