„Kõik, keda mingi elukorralduslik muutus - näiteks kütusehinna tõus tanklates - ärritab või pahandab, kasutavad loomulikult valitsuserakondi piksevardana ja EKRE on nende jaoks lahendus," märkis ta.

Huvitava fenomenina on järsult kasvanud EKRE toetus ka venekeelse elanikkonna seas. RusDelfi toimetaja Roman Starapopov toob ühe põhjusena välja, et EKRE hakkas rääkima oma valijatega vene keeles. „Teine asi aga, et nad räägivad just seda, mida venelased kuulda tahavad. Nii on Ida-Virumaal suuri probleeme töö leidmisega. Nüüd räägib EKRE, et las ukrainlased, kes töö ära võtavad, lahkuvad."

Moora tõstis esile EKRE edu poliittehnoloogilise nähtusena, mis teeb nendest kirjutamise meedias väga keeruliseks: „oled loll, kui sa kajastad ja oled loll, kui sa ei kajasta." Moora viitab tuntud esseistile Nassem Nicholas Talebile, kes on toonud kasutusele mõiste „antihaprus".

„Iva on see, et tugevad ja hakkamasaavad on nähtused, protsessid või isikud, kes võidavad kaosest. Kui kivi saab hoobi, jääb ta ikka iseendaks. Habras asi läheb katki. Ning on antihaprad asjad, mis lähevad hoopidest tugevamaks," kirjeldab ta teooria põhisisu.

„Väga paljud muu maailma poliitikud, kelle pealt EKRE on end maha kirjutanud, just sellise kuvandi ongi suutnud luua: kui nad saavad mingi asja eest peksa, kui juhitakse lihtsalt tähelepanu, et nad sõna otseses mõttes valetavad või räägivad täiesti teist juttu, kui nad rääkisid eile, siis igale teisele poliitilisele jõule oleks see saatuslik või väga kahjulik," selgitab Moora. „Aga neid teeb see tugevamaks. Kui vaadata kasvõi viimaseid arenguid, pole teisi erakondi, kes saaksid olla täiesti vastandlikel positsioonidel või ajada täielikku jama."

Näited

Eesti Ekspressi peatoimetaja toob ka konkreetseid näiteid:

Vaktsiinivastaste jaoks on EKRE pääsetee või lahendus, esindab justkui nende soove. Samal ajal peksavad nad minister Tanel Kiike selle eest, et Eesti vaktsineerimisumbrid on haledad.

Nad räägivad, et Euroopa Liidu turupööre on riigikeskne ja turuvaenulik. Lahendusena pakutakse aga riiklikku hinnapiiri, mis on täissotsialism.

Ei pese ju maha venevaenuliku erakonna kuvandit! Aga see ei takista rääkimast Kremli jutupunkte ning tampida näiteks ukrainlasi.

Saates veel

Eks ka poliitikas tahetakse olla võitjate poolel. Kas nüüd on jutud „sanitaarkoridorist" selleks korraks ühel pool?

Kui Talibani naasmise puhul oodati, et islamiliikumine võib olla muutunud inimnäolisemaks, kas peab ehk (ja kas suudab) kohendama oma räuskavat stiili ka EKRE?

Millal tuleb poliitikamaastikule keegi neist veel äärmuslikum?

Kuulake Krister Parise juhitud „Erisaadet" siit!