“Näidend “Ema” on kirjutatud nii, et saal näeb toimuvat läbi peategelase silmade. Minu jaoks muudab selline võte materjali hästi värskeks, kuna ei paku vaatajatele lõplikke tõdesid. Võimalusi nähtut või toimunut üht- või teistpidi tõlgendada on mitmeid,” räägib lavastaja Tanel Jonas. “Üldse on Florian Zelleri tekstid teravalt aktuaalsed, ta kirjutab meie ajastu probleemidest.”

Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), muusikaline ja helikujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Villu Konrad, tõlkija Margus Alver. Laval on Terje Pennie, Margus Tabor, Oskar Punga ja Klaudia Tiitsmaa.

Tanel Jonase muusikavalik:

Billy Joel "Piano man"
Billy Joel läks mul alati Billy Idoliga sassi. Tänagi pidin vaatama, kumma mehe lugu see „Piano man” ikkagi oli. Oli Joeli. Tartu-Viljandi vahel sõites kuulan seda tihti. Ja laulan kõva häälega kaasa.

Stephen Sondheim "Sweeney Todd"
Pärast „Sweeney Todd” Vanemuise lavastust toob kogu plaat mul alati kananaha ihule. Kui peaksin valima ühe loo, siis oleks see "Johanna" 2. vaatuse algusest.

Pearl Jam "Better Man"
Kui ma olin 15, meeldis mulle Nirvana, kuid Pearl Jam eriti ei meeldinud. Eddie Vedder ja Co. tundusid kuidagi elitaarsed ja eemalolevad tüübid. Siis juhtusin vaatama Cameron Crowe' dokfilmi Pearl Jamist ja see tõmbas mind väga kaasa. Sellest ajast on Pearl Jam playlistis tähtsal kohal. Vaadake youtube'ist kindlasti ka "Better Man" live'i Madison Square Gardenist - iga artisti unistus.

Battleme "Hey Hey, My My"
Lihtsalt kaunis, väga kurb, aga lootusrikas.

Vaiko Eplik, Marian Heinat "Tetris"
See on autos kaasalaulmise lugu. Teraapilistel eesmärkidel. Pahurate päevade eneseirooniline lugu.

Heino Eller "Kodumaine viis"
Kommentaarid on liigsed. Kui ühte palasse on kätketud kõik, mis minu jaoks on patriootlik ja isamaaline, siis on see just see viis. Karge ja minimalistlik, paneb kujutluspildi alati tööle ja tekitab õilsaid tundeid ja mõtteid.

The Beatles "Blackbird"
Lugu sarjast "Oh, mul on selle looga nii lahedad mälestused". Lavaka ajal sai seda mingitel hetkedel väga palju kuulatud nii üksi kui seltskonnas, kaasa lauldud ja tunnetatud, et just läbi selle laulu mõistame me üksteist ja maailma kõige paremini. Toob nostalgilise naeratuse näole.

Simon and Garfunkel "Sound of Silence" oli pealkirjaks ja peamiseks muusikaliseks motiiviks mu läbi aegade ühele lemmiklavastusele "Sound of Silence" (lav. Alvis Hermanis). See oli võimas teatrikogemus ja pärast seda olen ma sellesse laulu alati väga soojalt suhtunud. Siiamaani käivituvad mingid pildid või emotsioonid, kui see laul kusagilt kõlama hakkab.

The End "White lady"
The End oli mu keskkooliaegne bänd, millega jõudsime niikaugele, et ühe loo tegime ka linti (aasta oli siis 1996 ja muusika salvestamine ei olnud nii igapäevane asi kui täna). Kaks ööd Tartu lähedases stuudios pusimist ja meil oli oma lindistus! Lugu lasti mõned korrad isegi raadios, ning me olime väga uhked. Lint on tänaseks kahjuks hävinenud. Kui keegi fanaatiline raadiokuulaja juhuslikult tol ajal seda lindistas, siis andke mulle palun teada.

Counting Crows "Holiday in Spain"
Tausta ei hakka avama. Väga oluline lugu, kes teab, see teab.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid