Veneetsias, gondli ja doodžideta

Andes endale aru, et olen järjekordne tüütu ja linna hävingut kiirendav turist, julgesin arhitektuuribiennaali ajal söögikohti otsides siiski ringi uidata.

Reisitakse toidu, mitte ainult Instagrami story’de ja paraad-selfie’de pärast. Rongisõidud ja muuseumijärjekorrad lähevad meelest ära, hea õhtusöök mitte kunagi. Võin muuseumites veeta tunde ja sellega reisikaaslasi meeleheitele viia, kuid ainult vaimutoidust ära ei ela. Eriti kui Veneetsia põhilised asjad, nagu Püha Markuse väljak, doodžide palee ja Ohete sild, on juba nähtud.