Frances Haugen

Ajaleht Guardian tegi ülevaate Haugeni pühapäevasest intervjuust kanali CBS uudistesaates „60 Minutes”, kus lokulööja tõstis esile Facebooki kõige ärritavamaid tahke.

Kasum olulisem kui kasutajad

„Nägin Facebooki puhul ikka ja jälle, kuidas tekkis huvide konflikt – mis on hea avalikkusele ja mis on hea Facebookile. Ikka ja jälle otsustas Facebook aga omaenda huvide, näiteks rohkema raha teenimise kasuks.”

Kasum olulisem kui turvalisus

Kohe pärast eelmise aasta USA presidendivalimisi pani Facebook Haugeni sõnul oma algoritmid taas tööle viisil, mis võimaldab valeinfol kontrollimatult levida.

„Kohe, kui valimised olid läbi, lülitasid nad ohutussüsteemid jälle välja ja muutsid sätted selliseks nagu enne, eelistades kasvu ohutusele. See tundub mulle tõesti otsekui demokraatia reetmisena.”

Mark halba ei tahtnudki

Marc Zuckerberg

15 aasta jooksul on Haugen töötanud ka teistes internetihiidudes, nagu Google’is ja Pinterestis. Siiski oli Facebooki suhtumine ohtlikku sisusse kõige hullem. Ning viimaks ei käinud sellest üle ka Facebooki omanik Mark Zuckerberg: „Ma mõistan väga hästi Marki,” sõnas Haugen. „Mark ei tahtnud kunagi luua kahjulikku platvormi. Kuid ta on lubanud langetada otsuseid, mille kõrvalnähtusena levib polariseeriv ning vihaõhutav sisu lihtsamini ja laiemalt.”

Facebook õhutab vägivalda

2018. aastal pärast rohingade massimõrva Birmas tunnistas ka Facebook ise, et nende platvormi on kasutatud „lõhestatuse ja päriselu-vägivalla õhutamiseks”. „Elame infoajastul, mis on täis vihast, vihkamist õhutavat ja polariseerivat sisu. See õõnestab usku ühiskonda ja inimeste usku üksteisesse, see õõnestab meie soovi üksteise eest hoolt kanda,” kõneles Haugen. „Praegu eksisteeriv Facebooki versioon rebib meie ühiskonnad puruks ja põhjustab etnilist vägivalda üle kogu maailma.”

Murdepunkt tuli 2018. aastal

Facebook muutis oma uudistevoo algoritmi viisil, et see seaks esikohale vajaduse kaasata võimalikult palju kasutajaid. „Üks selle tagajärgi on, et Facebook valib praegu sisu, mis tekitab kaasatust, reaktsiooni,” rääkis Haugen. „Samal ajal näitab nende endi uuring, et kui sisu õhutab viha, lõhestab, polariseerib, siis on ju vihaga inimesi märksa kergem üles kütta kui teiste emotsioonidega. Facebook on aru saanud, et kui nad muudavad algoritme ohutumaks, kulutavad inimesed nende veebisaidil vähem aega, klõpsavad vähem reklaamidel ja nemad teenivad seega vähem raha.”

Haugeni sõnul võtsid Facebookiga ühendust ka Euroopa parteid, kes kurtsid, et algoritmi muudatus sunnib neid kasutajate tähelepanu võitmiseks esitama äärmuslikumaid seisukohti. Lokulööja kirjelduse järgi olevat Euroopa poliitikud öelnud: „Te sunnite meid võtma seisukohti, mis meile ei meeldi, mille puhul me teame, kui kahjulikud need ühiskonnale on. Aga me teame ka, et kui me neid seisukohti ei võta, ei pääse me sotsiaalmeedias püünele.”

Miks ta dokumendid lekitas?

„Kujutlege, et teate, mis Facebookis sünnib, aga keegi väljastpoolt ei tea. Ma teadsin juba ette, milline on minu tulevik Facebookis, kus üks inimene teise järel on püüdnud Facebooki sisemusega tegeleda ning nad on maha surutud. Ühel hetkel 2021. aastal otsustasin ma hakata [dokumente kogudes] tegutsema süsteemselt. Kui mul on neid piisavalt, ei teki enam kellelgi küsimusi, kas see on päriselt nii.”

Kuidas vastas Facebook?

Saatele „60 minutes” saadetud avalduses teatas Facebook: „Meie meeskond töötab iga päev, et leida tasakaalu, kus ühel pool on miljardite inimeste õigus end avatult väljendada ning teisel pool vajadus hoida meie platvorm ohutu ja positiivse paigana. Teeme märkimisväärseid edusamme desinformatsiooni ja ohtliku sisu jagamise takistamises. Väide, et me toetame halba sisu, pole lihtsalt tõene. Kui sellistele komplekssetele probleemidele oleks selgeid lahendusi, oleksid tehnoloogiatööstus, valitsused ja ühiskonnad lahendanud need juba ammu.”

© Guardian News and Media 2021

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid