JUHTKIRI | Kannatame lihtsalt välja? Jah, vaktsineerituna
(268)
Eesti inimesed, kes on otsustanud jätta ennast vaktsineerimata, samuti mitte – viimasel ajal kipub nakatumiste arv olema suurem kui vaktsineerimist alustanute arv, ehkki isegi riskirühmades on kaitsepookimata inimesi veel kümneid tuhandeid. Ennast vaktsineerides saaksid nad oma rängalt põdemise riski, mis eakatel on väga suur, ligi kümme korda vähendada.
Niisiis, vaktsineerimine aitab, aga paljud vaktsineerimisvajaduse selgitajad tunnevad, otsekui jookseksid nad skeptikute ja vastastega kõneledes vastu seina. „Mul on ka aju juba tühi sellest, mida veel saaks teha, et kuidas neid inimesi, just eakamaid, aga mitte ainult eakaid, panna uskuma, et vaktsiinid on head ja aitavad raske haiguse ära hoida,” nentis valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht Irja Lutsar eelmisel nädalal riigikogu ees esinedes.
Näha on, et meie hilissuvine-sügisene paljuski surve avaldamisel põhinev strateegia enam ei toimi. Selle peale on osa kõhklejaid pigem põliste vaktsiinieitajate kaevikusse kolinud, aga kui nad survele alluvadki, siis hoiavad veel pikka aega rusikat taskus. Mida saaksime teha teistmoodi?
Deltalaine kannatame välja nagunii, aga täielikuma vaktsineeritusega oleksid kannatused väiksemad ja lühemad.
Nende puhul, kes ei ole radikaliseerunud, tuleks laialdasemalt teha seda, mida teevad praegu projektis „Sügise plaan” osalevad arstitudengid – motiveerivat nõustamist perearstide nimistutes olevatele vaktsineerimata inimestele. Selle eesmärk ei ole inimeste arusaamasid ilmtingimata muuta, vaid peegeldada nende oma mõtteid ja kahtlusi, et aidata neil segadust vähendada ja endas selgusele jõuda. Olgem ausad: koroonavaktsiinide tõhususe ja ohtude kohta on pärast nende kasutuselevõttu isegi autoriteetsetest allikatest tulnud vastukäivat juttu, sest uusi teadmisi tuleb kogu aeg juurde.
Mingit suurt kampaaniat pole enam mõtet teha – kes on tahtnud kuulda üleskutset õlg alla panna, see on pannud. Ühtki kampaaniat ei tasu väga pikaks venitada, lõpuks see enam ei toimi. Tuleb hakata lähenema personaalsemalt. Meie Põhjamaadest väiksem koroona vastu vaktsineeritute protsent on osaliselt varasema tegemata töö tagajärg. Näiteks Soomes vaktsineeriti 2019. aastal gripi vastu ligi 50% üle 65-aastaseid, Eestis kõigest 15%. Täiskasvanute valmisolek, mille najal koroona vastu vaktsineerimist alustasime, oli kahjuks palju väiksem.
Kannatame siis deltalaine lihtsalt stoiliselt välja? Seda nagunii, aga täielikuma vaktsineeritusega oleksid need kannatused väiksemad ja lühemad.
