Kümneleheküljeline dokument koondab kohati aegunud allikaid ning teadusallikate asemel palju ajakirjandust ja arvamusartikleid. Paljud teadusuuringud on nüüdseks koos parandustega avaldatud. Näiteks väidetakse ühes alapeatükis, et rasedaid ei tohiks vaktsineerida, aga allikad viitavad korrigeeritud teadusartiklitele, millest saab lugeda, et vaktsineeritud naiste loomulik raseduste katkemine esimesel trimestril ei eristunud vaktsineerimata populatsioonist.

Läbivalt saab lugeda juba igavaks muutunud korduvaid valesid: koroona pole lastele ohtlik, maskid ei toimi, rasedaid ei tohi vaktsineerida, vaktsiinid pole põhjalikult läbi uuritud, vaktsiini asemel peaks eelistama uurimata ivermektiini.

KAHTLASED VÄITED | Hirmutamiskampaaniast ravimikeeluni
Valeväiteid lükkasid ümber perearstid Triin Perkson ja Piret Rospu, ravimiameti ohutusjärelevalve juhataja Maia Uusküla ning valitsuse teadusnõukoja liige Andero Uusberg
Laupäevased protestijad esitavad rodu manipuleerivaid ja kahtlase väärtusega väiteid. Vaatame mõned neist üle.

1. Riik korraldab hirmutamiskampaaniaid.

Psühholoog Andero Uusbergi sõnul pole riik hirmutamisega tegelenud. „Võimalik, et väite autorid peavad silmas seda, et koroona on raske haigus ja kriisi juhtimise meetmeid põhjendatakse sageli vajadusega seda haigust ennetada. Seda ma ei nimetaks hirmutamiseks mõjutamisvõttena, vaid pigem probleemi selgitamiseks ja sekkumisvajaduse põhjendamiseks. Tänane meediaruum aitab meil üsna hästi ette kujutada, mida kogeb inimene, keda tabab haruharva esinev vaktsiini kõrvaltoime. Selles mõttes on meil isegi natuke puudu võimalustest kujutleda, mida kogevad need inimesed, kes koroonat tõsiselt põevad, ning mida kogevad nende lähedased ja arstid, kes neid aitavad.” Uusberg soovitab läbi mõelda, mida saab igaüks hirmutunde vähendamiseks teha: kanda maski, vaktsineerida, mitte käia peol. Ühtlasi tasub tema sõnul vältida infot, mis tekitab ebameeldiva tunde.

2. Koroonat saab tõhusalt kodus ravida. Peale ivermektiini ja hüdroksüklorokviini aitavad ka fluvoksamiin, budesoniid, melatoniin, D-vitamiin, C-vitamiin, tsink ja kvertsetiin.

COVID-19 raviks kasutatakse haiglates olenevalt vajadusest spetsiifilist viirusvastast ravimit remdesiviiri ning põletikku ja liiga tugevaid immuunreaktsioone maha suruvat hormooni deksametasooni. Neid ravimeid kasutatakse olenevalt haiguse kulust, kuid mitte kõikidel COVID-19 patsientidel. Nende ravimite mõju on ideaalsest kaugel. Rohkem ravimeid COVID-19 puhul kasutamiseks heaks kiidetud ei ole. Euroopa ravimiametis on hindamisel mitu monoklonaalsete antikehade kombinatsiooni, aga need on väga kallid ja riskantsed ravimid ega sobi laialdaseks kasutamiseks. Samuti võib mingi aeg turule jõuda uus COVID-19 puhul kasutamiseks ette nähtud viirusvastane ravim molnupiraviir, mis on uuringutes head efektiivsust näidanud, kuid selle hindamist pole Euroopa ravimiametis veel alustatud.

Ülalpool loetletud ained on küll näidanud uuringutes (peamiselt laborikatsetes) SARS-CoV-2 viiruse vastast mõju, kuid päris patsientidel tehtud uuringud ei ole suutnud olulist mõju esile tuua. Ühegi mainitud vahendi mõju pole piisavalt tõendatud, et seda koroona raviks laialdaselt kasutusele võtta.

Fluvoksamiin on SSRI-tüüpi antidepressant. Budesoniid on glükokortikosteroidhormoon samamoodi nagu deksametasoon. Uuringutes on viiteid, et sissehingatav budesoniid võib mõnel haigel kasu tuua, aga piisavalt olulist mõju ei ole suudetud näidata. Kvertsetiin on taimepigment, millel on antioksüdantne ja põletikuvastane mõju. COVID-19 ravis kasutamiseks pole selle mõju piisavalt tõendatud. Tervisele teevad tõenäoliselt head kvertsetiini sisaldavaid toidud, nagu sibulad, roheline tee, õun, mahlad ja mõõdukalt punast veini. C-vitamiin, tsink ja D-vitamiin ei ravi mitte ühtegi viirushaigust.

3. COVID-19 vastu võideldes võetakse hüdroksüklorokviini ohutu doos kuni seitsme päeva vältel. Reumahaiged võtavad seda aastaid.

Hüdroksüklorokviini kasutatakse reumaatiliste haiguste korral haiguskulu mõjutamiseks. Reumaatiliste haiguste korral on immuunsüsteem nihkesse läinud, nii et ründab keha enda kudesid. Hüdroksüklorokviini täpne mõju, mille kaudu see reumaatilise põletiku kulgu muudab, ei ole selge. Hüdroksüklorokviini kasutamine COVID-19 ravis ei ole tõenduspõhine. Pandeemia alguses loodeti, et hüdroksüklorokviin võiks koroona puhul abiks olla, kuid praeguseks lõppenud suurtes ja põhjalikes uuringutes ei ole see COVID-19 haigetel kasu andnud.

4. WHO ja terviseamet on keelanud arstidel paljusid ravimeid välja kirjutada.

WHO ja terviseamet ei saa mingite ravimite väljakirjutamist keelata. Küll aga on ivermektiini kohta andnud soovituse seda COVID-19 raviks mitte kasutada nii Euroopa ravimiamet, USA toidu- ja ravimiamet (FDA), maailma terviseorganisatsioon (WHO) kui ka ravimitootja ise (Merck). Ivermektiin ei ole suurtes põhjalikes uuringutes COVID-19 ravis mingit kasu toonud. Ivermektiini kontsentratsioon, mis katseklaasis SARS-CoV-2 viirusele mõjus, on inimesele mürgine.

5. SARS-CoV-2 viirusel on 29 erinevat valku. Eestis kasutatavad vaktsiinid aktiveerivad immuunreaktsiooni ainult ühe – ogavalgu – vastu. Ent pärast läbipõdemist tekib immuunvastus ka teiste viiruse valkude vastu, mistõttu annab läbipõdemine vaktsiinidest tugevama kaitse.

Vastab tõele, et SARS-CoV-2 genoom kodeerib 29 erinevat valku. Valkudel on eri ülesanded. Neist neli moodustavad viiruse enda struktuuri (S – ogavalk, M – membraanivalk, E – ümbrisevalk, N – nukleokapsiidi valk). Ülejäänud mittestruktuurivalgud kannavad teisi rolle. Osad, mida nimetatakse regulaatorvalkudeks, kontrollivad viiruse enesepaljundamist, teised seevastu lasevad viirusel inimese immuunsüsteemi eest varjuda ja osa mittestruktuurivalkude funktsiooni veel hästi ei mõisteta.

Kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid on suunatud ogavalgu vastu. Vaktsiinidesse on valitud ogavalk, sest just seda valku kasutab viirus inimese rakkudesse sisenemiseks. Kui ogavalk vaktsineerimisega tekkinud antikehade abil kinni siduda, ei ole viirusel enam seda võtit, millega võiks rakku pääseda. Ülejäänud valkude vastu suunatud antikehad võivad valkudega küll seostuda, aga kui ogavalk jääb sidumata, siis nakatab viirus inimese rakku ikka ning läheb koos antikehadega sinna sisse ja saab käivitada haiguse.

Mis puudutab läbipõdemist, siis teadusmaailm uurib aktiivselt organismi enda antikehade hulka ja stabiilsust. Hetkel aga näitavad erinevad uuringud, et kõige parem kaitse on läbipõdemine + vaktsineerimine. Läbipõdemisel tekkivad antikehad võivad olla tugevamad kui vaktsiiniga saadud, kuid on ebaeetiline eeldada, et inimesed nakatuvad haigusega, mille mõju nende tervisele on teadmata. Lisaks pole läbipõdemine variant riskigruppidele, kellele koroonaviirus võib tähendada elu ja surma küsimust. Antikehade tüüpide ja hulga määramiseks töötavad ravimifirmad hetkel välja mugavamaid koduseid teste tänaste kallite laboritestide kõrval. Seega ei saa väita, et ravimiettevõtted läbipõdemist ühe immuunsuse liigina mahavaikida püüavad. 

6. Gripp on lastele ohtlikum kui koroona.

Jah, kuni viieaastased lapsed on gripi raske kulu riskigrupis, kõige suurema riskiga on kuni kuue kuu vanused imikud. COVID-19 kulgeb lastel enamasti kergesti, kuid võib osal lastel tekitada haruldast multisüsteemset põletikuvastast sündroomi ja haruharva lõppeda surmaga. Ühtlasi võib lastel tekkida nn pikk COVID-19. Koroona põdemise pikaajaliste tagajärgede kohta pole veel midagi teada.

Ühtlasi tuleb meeles pidada, et kuigi lapsed põevad haigust pigem kergemalt, nakatavad nad teisi ikkagi. Ka lapsi tuleb koroonaviiruse eest kaitsta ja see kaitseb ka nende ümber olevaid täiskasvanuid.

7. Kui lapsed otsustavad ise oma vaktsineerimise üle, on tegemist lapsevanemlikest piiridest üleastumisega.

Laps ei ole lapsevanema omand, vaid eraldi inimene, kellel on õigus tervise edendamisele ja kaitsele. Vanem on lapse seaduslik esindaja, mitte omanik. Lapsevanem on kohustatud oma lapse tervise kaitsmise eest seisma ja tema parimates huvides tegutsema. Kui laps vajab meditsiinilist abi ja peab seda oma vanemate teadmata otsima, tekib küsimus, mis on perekonnas valesti.

Arstid lähtuvad õiguskantslerist. Kui laps on kaalutlusvõimeline, on tal patsiendi õigused ja ta võib muu hulgas paluda, et tema terviseandmeid vanematele ei avaldataks. Tervishoiutöötaja peab selgitama lapsele vanemate teavitamise olulisust.

Rahaga saab osta meeleavalduse


Projekti korraldab Varro Vooglaid „eraisikuna”, kuid annetusi oodatakse sellegipoolest tema juhitava Sihtasutuse Pere ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kontole. Protesti kajastuspartneriteks on märgitud näiteks EKRE hääletoru Uued Uudised, mille toimetus tegutseb osalt riigi rahakoti peal. Vooglaid on käinud annetajate toetuse eest usinalt kohtupingis. Näiteks kevadel kaebas ta riigi kohtusse sellepärast, et keelati ära avalikud kogunemised. Kohus seda kaebust ei rahuldanud.


Soomes ja Rootsis elavad väliseestlased aitavad riigiloomele kaugelt kaasa.

Üks meeleavalduse teese heidab riigile ette, et Eestis pole vaktsiini- ja ravimikahjude fondi. Seda saab lugeda ka Uute Uudiste lehelt. Ent EKRE kui erakond, mis kandis koroonakriisi ajal ka valitsusvastutust, pole esitanud ühtki eelnõu, et töötada välja toimiv seadusraamistik, mille järgi saaksid perekonnad vaktsiinitüsistuse eest tõendatult kahju nõuda. Selle ettepaneku tegi oktoobri alguses hoopis Keskerakond.

Keskerakondlane Marina Riisalu aitab parteikaaslastel valitsuses vaktsineerimist edendada. Või mitte?

Konservatiivide valijatele pole ka selgitatud, et kuni pole fondi, on vaktsiinitüsistuste kahtluse korral igal inimesel õigus – olenevalt maailmavaatest – ravimifirma kohtusse kaevata. Ei pea riigi abi ootama jääma. Ravimiametile teadaolevalt pole tuhandetest Facebookis kaeblejatest keegi kohtusse vastavat pöördumist teinud.

Millest ei räägita


Deklaratsiooni koostajad ei maini soravas tekstis kordagi koroonaohtu eakatele. Liigsuremus ja koroona laastav töö hooldekodudes ei vääri kirjamusta. Nenditakse, et vanemaealistel on suurem oht koroonasse surra kui tervetel lastel. Seetõttu soovitatakse eakaid ühiskonnast veelgi rohkem eraldada, seades piiranguid ainult neile.

Nõudes enda vaktsiinistaatuse üle otsustusõigust, võtavad deklaratsiooni kirjutajad selle ära omaenda kodudes elavatelt noortelt.

Rõhutatakse: „Vanemaealised võivad ja saavad lasta end soovi korral ise vaktsineerida. [...] Laste vaktsineerimine vanemaealiste kaitseks pole aga eetiline.” See, et kolmandik kooliõpetajaid on pensionieelikud ja peavad õpetama oma tervisega riskides ka vaktsiinivastaste lapsi, teksti autoritele ei meenu.

Nõudes enda vaktsiinistaatuse üle otsustusõigust, võtavad deklaratsiooni kirjutajad selle ära omaenda kodudes elavatelt noortelt. Nimelt teatatakse: „Avaliku võimu poolt kasutusele võetud kehtiva õiguse tõlgendus, mille kohaselt võib vastava otsuse langetamiseks piisavalt küpseks arvatud lapsi vaktsineerida ilma vanemate nõusolekuta, on väär ja vastuvõetamatu.” Allkirjastad ei võta arvesse, et juba praegu on noortel arstikabinetis autonoomia, et kaitsta alaealisi hoolimatu vanemliku kasvatuse eest (vt kontrollikasti). Tänu sellele saab noor vajaduse korral paluda beebipille või küsida nõu akne pärast, ilma et ema-isa peaksid sekkuma.

Pärnu rahvas valis Sven Kivisildniku linnavolikokku. Auväärne kodanik kutsub üles korralagedusele ja vastuhakule.

Jätkatakse eksitavat juttu, et gripp on lastele ohtlikum kui koroona. Mainimata jäetakse, et see väide kehtib ainult kuni viieaastaste kohta.

Teksti autorid viitavad traagilisele statistikale, et noorte enesetappe on rohkem. Teadusnõukoja liige psühholoog Andero Uusberg peab nende vaktsiinidega seostamist meelevaldseks.

„Vaimse tervise uuringute alusel võib öelda, et paljudes inimestes tekitab stressi koroonaviirus: oht ise nakatuda või oht, et kallis inimene nakatub. Paljudes tekitavad stressi ka mõned piirangud: noortes, kes ei saa pidutseda, lapsevanemates, kellest saavad sunnitud koduõpetajad, inimestes, kelle töökohad on ohus. Nende stressiallikate vaatest on vaktsineerimine selgelt stressi leevenduse tegur.”

Paksud las surevad

Kui esmalt tuleb löök enda kanda võtta eakatel, siis teisena ülekaalulistel. Nakkava koroona asemel peaks riiklikul tasandil võitlema rasvumise, diabeedi, südamehaigete ja vaimse tervisega, ütlevad meeleavalduse korraldajad. Paraku ei märgita, et riik teebki seda. Tervise arengu instituut jälgib, kui palju Eesti koolides süüakse köögivilju, kutsub üles septembris mitte jooma, valitsus on eraldanud lisaraha, et koroonastressis inimesed saaksid pisutki vaimse tervise abi.
Rahvameditsiin teab: viirusest saab vabaks piparmünditee ja valedega.

Ent see kõik on tähtsusetu, sest tekstikoostajate arusaamast hoolimata ei hakka diabeet külge, kui haige toidupoes peale köhib.

Vaktsiinide puhul valikuvabadust nõudvad protestijad tahaksid esimesel võimalusel lastel limonaadid ja krõpsupakid käest haarata ning nende kättesaadavust piirata. Noored ei tohi arstile minna, et vaktsiinide kohta küsida – ent nende teeside järgi tohivad sinna minna, et küsida nõu toitumise ja liikumisharjumuste kujundamiseks.

Ees ootab pime aeg


Lõpetuseks tasub esile tuua deklaratsiooni kõige kurjakuulutavam osa. „Tuleb säilitada austus põhimõtte vastu, mille järgi on vaktsiinide ja muude medikamentide manustamine rangelt vabatahtlik. Samuti tuleb austada printsiipi, mille järgi ei tohi kellegi suhtes eksisteerida ootust – ei ühiskondlikku ega ka riiklikku –, nagu oleks vaktsineerimine tema kohustus.”

Praegu räägitakse peamiselt koroonavaktsiinidest, aga aina paisuv osa lapsevanemaid keeldub endiselt oma lapsi vaktsiinvälditavate tõbede vastu vaktsineerimast. Gripisüstid võivad tänavu jõude seisma jääda. Täiskasvanute teetanuse ja difteeria vastu revaktsineerimine on sisuliselt unustuse hõlma vajunud. Tervishoiul seisavad ees pimedad aastad ka juhul, kui koroona saab seljatatud.