Eesti pole piirkond, mis seostuks inimeste teadvuses seismilise aktiivsusega, kuid on fakt, et maavärinaid tuleb siin aeg-ajalt ette. „Eestis registreerime tavaliselt ühe väikese maavärina kahe aasta jooksul. Väikeseks maavärinaks loeme maavärinat, mille tugevus on üks-kaks magnituudi. Mingeid purustusi need ei tekita, seadmed registreerivad need ära ja inimesed tunnevad neid harva,” sõnab seismoloog Heidi Soosalu.

Meie piirkonna maavärinad saavad alguse Atlandi ookeani aluste laamade liikumisest. Soosalu selgitab, et see, kas mõnes Eesti kohas võib toimuda maavärin, oleneb lõhedest ja murrangutest. Haapsalu-Hiiumaa-Vormsi-Osmussaare piirkond on Eesti mõistes seismiline ja sealsed inimesed näivad olevat maa vappumisele tundlikumad, sõnab Soosalu.