See artikkel sai alguse ühelt sünnipäevapeolt. „Mina valin Jaak Jusket,” teatas üks mu Põhja-Tallinnas elav sugulane, kellele sümpatiseerisid sotsiaaldemokraadid. Juske kandideeris seal ringkonnas selle partei nimekirjas kolmandana.

Ütlesin: „Valid Juske, saad Raimond Kaljulaiu.” Oli ju Kaljulaid Põhja-Tallinnas sotside esinumber ning kui arvestada sotside vähest toetust, ei olnud neil lootust selles ringkonnas kaht mandaati võtta. Ehk siis sisse pidi saama ainult see sots, kes saab enim hääli.

Kaljulaid meeldis mu sugulasele vähem, ent seisukoht jäi püsima: „Olgu mis on, Juske on asjalik.”

Nädala alguses võisimegi pärast valimisi tibusid lugeda: Raimond Kaljulaid pääses volikokku, Jaak Juske jäi välja.

Ent see on alles meie valimissüsteemi eripärade nähtav osa. Näitan teile järgmiseks, kuidas teie antud hääl aitab sageli volikokku hoopis kellegi kolmanda – teie hääl ei lähe teie lemmikule ega isegi piirkonna populaarseimale kandidaadile.