VIDEO | "Ahi mu selja taga hakkas liikuma ja põrand värisema. Olime passilauaülemaga kahekesi, ega saanudki aru, mis see on"

25. oktoober 1976 oli Eestis külm ja kõle. Lõuna paiku hakkas maapind Osmussaarel vappuma ja maa seest kostis kõva mürin. Meenutab Astrid Mitman.

Saare klindiseinast sadasid suured tükid merre ja sellest sai alguse tõusulaine. Enne sõda tihedalt rannarootslastest asustatud Osmussaarel oli maavärina ajal kõigest paar tosinat Vene sõdurit. Nemad olid selle loodusliku ime vahetud tunnistajad, kes nägid, kuidas pragunesid kasarmuseinad ja klirisesid aknaklaasid. Osmussaare maavärinat ei tuntud ainult saarel, vaid ka Lõuna-Soomes ja Lõuna-Rootsis, Põhja-Lätis ning ülejäänud Eestis.
Astrid Mitmani jaoks oli 1976. aasta raske. Suvel põles välgutabamusest maha tema kodu Vormsi vastaskaldal Enbys, nii et majast jäi alles ainult kolm seina ja varast vaid riided, mis tal tulekahju ajal seljas olid. Mitman sõnab, et Haapsalu ümbruse inimesed olid toona põrgulärmiga harjunud. „Mürinat ja kärinat oli palju, sest Haapsalu taga asus sõjaväelennuväli. Lennukid lendasid isegi Haapsalu laulupeol madallennuga üle linna.”