„Te valetate! Mul pole mingit koroonat!” karjus lapseootel naine, kui ta kiirabiga haiglasse toodi. Veendunud koroonaeitajana oleks ta kindlasti koos mõttekaaslastega laupäeval skandeerinud: „Me ei karda! Me ei karda!” Läks teisiti. Haiglas sõdis ta näomaski vastu nii kaua, kuni sõnade ütlemiseks veel õhku jätkus. Päev hiljem sõltus kahe inimelu saatus ühest hingamisaparaadist.

„Sellistest inimestest on kahju,” ütles mu tuttav arst, psühhiaater. „Olles nii tugevalt millegi vastu, püüavad nad lahendada või maha suruda mingit teist probleemi, millel pole vähimatki pistmist vaktsineerimise, arstide ega valitsusega. Nende tegelik probleem, igaühel oma, on peidus inimese enda sees.”

Mõelgem järele. Kas mitte osalt needsamad inimesed ei marutanud aasta algul nn eliitvaktsineerimise vastu, nõudes vaktsiinide õiglast jaotamist?

Jaga
Kommentaarid