JUHTKIRI | Kallasel on osa tööd tegemata

Eestlased ei tule naljalt tänavale meelt avaldama.

Ent möödunud laupäeval sai Vabaduse väljak meeleavaldajaid täis hoolimata suure osa ühiskonna ägedast halvakspanust. Sai täis hoolimata sellest, et meeleavalduse käilakujude hulka kuulunud Martin Helme on tihti näidanud, et on valmis kuulutama peaaegu ükskõik mida, kui see vaid ta reitingut tõstab – näiteks ühel päeval nõudma kõva kätt, teisel vabadust.

See tähendab, et „õigesti mõtlevad” riigi- ja kriisijuhid on millegagi mööda pannud. Nende pakutud lahendused ei toimi eriti või ei ole osatud sõnumit õigesti edasi anda. Süüdlasi otsides tuleks meeles pidada sedagi, et praegune kriitiline koroonaolukord on (osaliselt) valimiskampaania ja -pidude süü. Laupäevase meeleavalduse mõju ilmneb alles nädala-kahe pärast. Kui pidada näost näkku kampaaniaürituste ja valimispidude toimumist normaalseks, aga kõiki meeleavaldajaid rumalateks, siis on see kaksikmoraal, mis sisendab ebaõigluse tunnet.

Tõsi, ideaalis oleks meeleavalduse peakorraldaja Varro Vooglaid saanud ja võinud teatada, et jätab planeeritud meeleavalduse praegu ära, sest valitsuse halva juhtimise tõttu on koroonaolukord pööranud ohtlikult halvaks. Kahjuks jättis ta selle võimaluse kasutamata.

Riigi- ja kriisijuhid on millegagi mööda pannud. Lahendused ei toimi eriti või ei ole osatud sõnumit õigesti edasi anda.

Ent riigitüür on meil praegu siiski Kaja Kallase käes. Tema valitsuse kohus on teha otsuseid, mida inimesed mõistavad, õiglaseks peavad ja aktsepteerivad. Pisikese pingeleevendusena mõjuks osale rahvast tervise- ja tööminister Tanel Kiige tagasiastumine. Poolteist nädalat tagasi ütles ju Kallas, et Kiik olevat valmis tagasi astuma, kui haiglates tekib ülekoormus.

Kiik Kiigeks, põhiline on praegu haiglate koroonakoormuse vähendamine, et keegi ei sureks ega kannataks arstiabi puudumise tõttu. Selle nimel keeras Kallase valitsus piiranguid juurde ja nimetas „nakkusohutuse kontrolli” ümber „vaktsineerimata inimeste kaitsmiseks”. Heaga veenmise ja juhtimise sammud on Kallasel tegemata: vaktsiinikahjude fondi loomine, läbipõdemise „kehtivusaja” võrdsustamine vaktsiini omaga, antikehade alusel koroonapassi andmine. Põhjendamatu jonnina mõjub ka Reformierakonna soovimatus maksta pensionäridele vaktsineerimiskuuri läbimise eest rahalist toetust.