Mäletate veel, et aasta algul käis suur möll Jaak Joala monumendi ümber? Sama tuliselt vaieldi Konstantin Pätsi pea ja Viljandi vabadussamba üle. Ausambad on eestlaste jaoks ilmselgelt sama tähtsad nagu kilu, Kalevipoeg ja edevad autod.
Arhitekt Toivo Tammik (53) on Pätsi monumendi üks autoreid ning seotud mitme poolelioleva avaliku ruumi objekti projektiga: Louis Kahni keskusega Kuressaares, August Komendandi mälestuse jäädvustamisega Paides, Maarjamäe memoriaali ja Loodearmee kabeli taastamisega. Uurime arhitekti käest, kui kaugel on Pätsi pea ning mida tuleks riiklikult tähtsaid ehitisi rajades ja hooldades silmas pidada.

On tuntud muret, kas pea mahub ikka Estonia juurdeehitise kõrvale ega kao hoonete varju.

Kõigile meeldetuletuseks: üks põhjusi, miks on pea nii suur, on see, et Estonia-tagune ala on hiiglaslik, ebamäärane ja igasuguse tegevuseta. Isegi kui see ala läheb tihedaks ja oletame, et Pätsi pea jääb ruumi sisse, oleks see nagu Pheidiase Zeus Olümpia templis. Pisut tõsisemalt: nn Uuel turul ei ole turgu peetud sõjast saadik ja olgem vaesed, aga ausad – seda turgu ei tule sinna enam kunagi.
Vaadates Estonia teatri laiendamise skeeme, siis nn Pätsi väljak muutuks uuenenud olukorras võrreldes praegusega heaks tihedaks ja aktiivseks linnaruumi osaks. Nagu haljakud ja väljakud ikka: purskkaev, petangivanamehed. Kuju positsioon muutuks tugevamaks.


Kas Pätsi pea on tehtud mõttega, et sinna kõrvale tuleb Estonia juurdeehitis?

Ei ole, sest siis me ei teadnud, et areng hakkab selliselt kulgema. Aga skulptuur on nii suur sellepärast, et liiklusmärgi suurusena jääks ta lihtsalt lahjaks.
Pärast stalinistliku monumendi nihutamist pole Estonia laiendamiseks ka mingeid mõistlikke takistusi. Üks tühi krunt, kus turgu enam ei peeta, saab suurepärase funktsiooni ning Palutederi ja Pordi 1905. aasta sündmuste mälestusmärk on praeguseks sobivas kohas.