Arhitekt Mārtiņš Batrags pühendas viimased kuus aastat palju aega Riia portselani kogumisele ja süsteemse veebilehe loomisele. Küsimus „Hei, mis tass mul siin ema kapis on?” sai tema lehel alati vastuse. Nii nagu eestlaste Tarbeklaas on taas au sisse tõusnud, on seda teinud Riia portselanitehase toodang. Siinkohal võibki teha Mārtiņšile suure kummarduse: poleks tema lehekülge, oleks meil kapis anonüümsed vanad tassid. Nüüd on neil kõigil oma nimi ja lugu.
Portselan on õrn, aga samuti on inimesed. Läti koroonakaos ei ole pärast tuttava lahkumist anonüümne häda piiri taga, vaid tragöödia, mis hargneb võika järjekindlusega lahti Eestiski. Võtan meie vanad sotsiaalmeedia vestlused uuesti ette ja korraks tundub, nagu teeks just praegu intervjuud.