Läänemere tulevik on tume. 50 000 tonni veealuseid keemiarelvi ähvardab kaasa tuua uue Tšernobõli

Teadlased ja eksperdid pole ühel meelel, kas ja kuidas peaks Läänemere põhjas lebavate keemiarelvadega midagi ette võtma. Uuringud on tõsiste ohtude osas vastuolulised.

Läänemeri on olnud tunnistajaks lugematutele konfliktidele ja merelahingutele. ÜRO on Läänemerd traditsiooniliselt lugenud maailma viie kõige reostatuma mere hulka. Selline olukord on tingitud juba geograafiast ja suurtest reoveealadest. Reovett tuleb nii Venemaalt, Soomest, Skandinaaviast, Saksamaalt kui kolmest Balti riigist. Peamine oht varitseb aga sügaval vee all, kuhu pärast Teist maailmasõda ladustati 50 000 tonni keemiarelvi.

Läänemeres asub vähemalt 60 kemikaalide ladestuskohta, mida nimetatakse ka „surnuaedadeks." Umbes 15 000 tonni sellest äravisatud laskemoonast on täidetud mürkgaasidega. Kõige suuremas koguses ladestati kemikaale Bornholmi ja Ojamaa saarte juurde. Samuti loobiti pärast sõda kümneid tuhandeid tonni keemiarelvi Skagerraki ja Väike-Belti väinadesse. Esimesel juhul olid reostajateks ameeriklased, prantslased ja britid, teisel puhul aga sakslased.