ARVAMUS | Koroonas Imre Sooäär: mõtlesin, et olen tugev. Kui ma poleks vaktsineeritud, oleksin praegu isolaatoris, toru kõris

Riigikogu saadik Imre Sooäär kirjutab ühismeedias, et nakatus koroonaga. Ta heidab poliitikutele ette kemplemist praeguses keerulises olukorras. „Üks süüdistab teist vastaskaldal, samal ajal, kui mööda jõge iga päev järjest rohkem laipu voolab. See jõgi ei jää seisma, kuni me ühiselt lahendust ei otsi.“

Mõtlesin, et olen tugev. Arvasin, et no mind mingi hagijas küll juba ei hammusta. Olen terve elu sportlik ja vastupidav olnud, ema kehka õpsina inspiratsiooniks ja eeskujuks, käin regulaarselt jõusaalis, mediteerin ja praktiseerin joogat. Olen nõnda oma sisemise väetelje päris tugevalt paika saanud. Ujun ka talvel ja võtan iga päev pitsi musta pässiku eliksiiri ehk chagat, et immuunsüsteemi tugevdada. Ma pole aastaid isegi külmetushaigusi põdenud, sest võtan igal hommikul jääkülma dušši ja see on mu esmaabi, mis hooajaviirused kohe seljatab.

Aga võta näpust, mõned murdjad on tugevamad kui meie tahtejõud ja heidutus. Teisipäeva õhtust saati on olukord mu elus tund tunnilt kuristiku suunas veerenud. Juba kolmapäeval viskas palaviku 39,5 peale. Tekkis valu rinnus. Tegin igaks juhuks kohe ka covidi kiirtesti, mille apteegist ostsin. See oli negatiivne. Lootsin, et ehk on vaid väike külmetus ja küll läheb üle.

Aga sissetungija murdis igast uksest ja aknast järjest karmimalt läbi. Võtsin Paracetamoliga palavikku alla, aga juba mõne tunni möödudes sööstis see ikka ja jälle üle 39. Rinnus tekkis järjest suurem valu ja köha mattis hinge.

Tegin igaks juhuks järgmisel hommikul veel ühe covidi kiirtesti, et mine tea. Ikka negatiivne! Eile siis kadus lõhnataju sootuks ja öösel oli olukord juba püsti hull. Panin nii palju tekke peale, kui üldse leidsin ja veel ühe kasuka ka otsa, et sooja saada, aga ikka lõdisesin külmast. Tegelikult oleks pidanud olema kuum, sest kraadiklaas näitas juba ligi 40. Paracetamol oli ka otsa saanud. Hingata oli järjest raskem. Vappusin üle keha kaks tundi järjest ja olin juba peaegu kiirabi kutsumas. Õnneks suutsin ennast meditatsiooniga üles soojendada ja sisemised jõuvarud koondada, et keha enam ei väriseks.

Sõber tõi inhalaatori

Täna kinnitas PCR test, et olen covid-positiivne, murdja oli hoolimata kõigest siiski minust võitu saanud. Aga ma poleks uskunud, et pärast kahekordset vaktsineerimist see mind nii jõuliselt pikali lööb. Paraku see kiskja ei hooli, kui tugevad ja karastunud me oleme.

Õnneks pole mul mingit hirmu, ka surmahirmu mitte. Hirm on alati ebaratsionaalne, see on alateadvuses. Sellele ei saa anda korraldust: korista ennast ära. Seetõttu suudan ma ilma hirmudeta sissetungijaga silmitsi seista ja oma jõuvarusid konsolideerida, aga praegu käib võitlus.

Kui pikalt see võitlus jätkub, seda veel ei tea, aga loodan, et suudan siiski haiglat vältida. Mul on mitmeid häid sõpru, arste, kes on telefoni teel nõustanud ja häid soovitusi andnud. Olen teile kõigile südamest tänulik. Sõber tõi mulle inhalaatori, et saaksin kergemini hingata ja see tõesti aitab. Sõrme otsas on vere hapniku andur, kui see langeb alla 90%, siis pole ilmselt haiglast pääsu. Loodan siiski, et suudan selle kodus seljatada.

Vaktsineeritud põevad kergemini

Miks ma seda kõike kirjutan?
Esiteks selleks, et hoiatada, kes te minuga olete viimasel ajal kontaktis olnud. Ma ei tea, kas sain selle healt kolleegilt Riigikogu väliskomisjonis, kes ka praegu viirusega võitleb või kelleltki teiselt, polegi oluline. Seda ringleb praegu järjest rohkem igal pool. Hoidke ennast ja käituge vastavalt.

Teiseks selleks, et oma kogemust jagada. Ehk on kellelgi teisel sellest abi. Ükskõik, kui tugevad me enda arvates ka oleme, on meist tugevamaid jõude. Äkki oli universumi poolt mulle see kogemus saadetud just selleks, et ma midagi sellest õpiksin. Kõigel on ju kõigega seos ja midagi ei juhtu niisama. Võibolla pidin selle covidi kogemuse just selle pärast saama, et uskusin kindlalt –mulle see küll külge ei hakka.

Aga olen nüüdseks veendunud, et kui ma poleks olnud vaktsineeritud, siis oleks ma praegu juba isolaatoris, toru kõris. Osades haiglates on intensiivis torude all üle 95% vaktsineerimata patsiendid ja see ongi peamine argument vaktsineerimise kasuks. Et meditsiinisüsteemi kokkuvarisemisest hoida ja meie kannatusi leevendada, sest kõik vaktsineeritud põevad ikkagi kergemini, kui mittevaktsineeritud.

See metslane, kust iganes hiina nahkhiirekoobastest või laborist ta valla pääses, on ikka üks jube ja salakaval vallutaja. Oluliselt hullem kui gripp. Ei sooviks taolisi kannatusi ja läbielamisi ka mitte oma vaenlastele. Olen seda juba enne lähedalt näinud, kui jube selle haiguse kulg võib olla. Just seetõttu, kui nägin laupäevasel Varro meeleavaldusel meedias kahte naist Vabaduse väljakul pusadega „Eesti arstid on saast ja covid on ainult pettus“ siis läks mul kops küll üle maksa. Kui madalale saavad osa kaaskodanikke langeda? Aga ma püüan alati mõelda ja mõista – miks, mitte kohe hukka mõista.

Valitsus peaks üles näitama otsusekindlust
See viirus on päris, mitte vandenõu. Kuigi pole mingit kahtlust, et samal ajal ka mega tulus ja osaliselt ebaeetiline tuluallikas farmaatsiatööstusele. Kellegi kaotus on alati kellegi võit. Turism on käpuli, telekommunikatsioon teenib praegu hiigelkasumeid.

Olen üldiselt väga tolerantne inimene, aktsepteerin kõigi õigusi ja vabadusi olla need, kes te olete, vaktsineeritud või vaktsineerimise vastased. Kõik on inimesed. Enamasti on motivaatoriks ju hirmud nii ühel, kui teisel poolel.

Aga inimesi tuleb hoida ja väärtustada kõigi nende eriarvamuste, puuduste ja voorustega, mitte alandada mõnitada ja vastandada. Iseäranis käib see kolleegide poliitikute kohta, nii nende kohta, kes vaktsiinivastaseid mõnitavad, kui ka nende, kes antivakserite arvelt poliitilist profiiti lõikavad. Vastaspooled on sügavale kaevikutesse kaevunud kummalgi pool koroonajõe kallastel. Üks süüdistab teist vastaskaldal, samal ajal, kui mööda jõge iga päev järjest rohkem laipu voolab. See jõgi ei jää seisma, kuni me ühiselt lahendust ei otsi.

Valitsus peaks näitama üles rohkem otsusekindlust, mitte segaseid ja vastandlikke sõnumeid välja saatma. Kuulake rohkem arste, kes on iga päev kõrvuni selle jama sees ja näevad, mis tegelikult toimub. Tegin ise samuti ministritele mitu soovitust ühiskonna avatuna hoidmise, motivatsiooni ja covidi seljatamise osas, neid ei võetud kuulda. Siis kuulen, et perearst Elle-Mall Sadrak teeb „Esimeses stuudios“ täpselt samu ettepanekuid, mille mina tegin. Et motiveerida ja aidata kaasa inimeste tervisekäitumisele. Vaktsiini pähe määrimine ei toimi. Valitsus ikka ei kuula.

Soovitan kaitsesüsti ära teha

Pärast mu enda jätkuvat koroonakogemust, tahan küll üles kutsuda kõiki, kes veel kahtlevad. Kui teie tervislik seisund vähegi võimaldab, siis soovitan teil kaitsesüst ära teha. Paraku mingit paremat lahendust pole ka teadlased seni suutnud välja mõelda ja ühiskonda ei saa lõputult lukku panna. Me pole sündinud selleks, et puuris elada.

Me oleme sotsiaalsed olevused. Oleme siin ilmas selleks, et õppida inimeseks olemise kunsti läbi koostöö, ühisteadvuse ja koosloomise. Elu on suur ühislooming ja tugevam, kui meie kõik indiviididena kokku. Ilma nende komponentide ja koostööta ei toimi ükski firma, kogukond ega riik.

Aga mis täna Eestis toimub? Oleme numbritelt Läti järel taas Euroopa tipus. Haiglad täituvad covidi patsientidega. Samal ajal ootavad kõik muud haigused samuti ravimist ja ka need inimesed kannatavad.

Poliitikud püüavad valijatele meeldida

Vaatasin voodist riigikogu koroona debatti ja ausalt öeldes ikka kole oli üsna mitme kolleegi juttu kuulata, isegi koroona ja inimeste surmad rakendatakse isikliku reitinguvankri ette. Ei hakka nimesid nimetama, aga see paistab ju välja, kui poliitikud ei räägi siiralt, vaid püüavad lihtsalt valijale meeldida ja koroona arvel punkte võita, teemast isegi mitte midagi adumata.

Pandeemia ja inimeste kannatused pole asi, millega ennast upitada! Tõsi, oli ka konstruktiivseid ja väga asjalikke seisukohti. Iseäranis meeldis mulle dr Hele Everausi kõne. Riigikogu kaks kõige tugevamat koroonakõnet ongi seni olnud kahelt doktorilt: dr Viktor Vassiljevi humoorikas ja spontaanselt tabav etteaste paar nädalat tagasi ja dr Everausi asjatundlik kõne neljapäeval.

Jah, kuulakem arste! Kuulakem neid, kellel on reaalne elukogemus. Muud meil lihtsalt täna pole. Ei aastatepikkusi põhjalikke uuringuid, imeravimeid ega kliinilisi katsetusi.

Rohkem mõistmist ja empaatiavõimet meile kõigile, iseäranis valitsusele!

Kindlakäelisi ja põhjendatud otsuseid, mitte sõnavahtu! Rohkem rahulikke, argumenteeritud selgitusi, mitte poliitilisi punktivõite ja interneti hirmujutte. Inimesed on väsinud. Sellist lõhenenud ja kaevikutesse kaevunud Eestit me küll ei tahtnud. Aeg on see sissetungija ühiselt peatada! Poliitikud, võtke ennast kokku, nagu perearst Elle-Mall Sadrak soovitas!

Aitäh kõigile, kes te olete toetavaid sõnumeid saatnud. Ma söön nüüd enne taasuinumist keset ööd ühe küüslaugu mugula veel tervelt ära, sest vahet pole, mida ma suhu panen. Lõhna ja maitset niikuinii ei tunne, kõik oleks nagu saepuru. Aga pole hullu, Muhu veri ei värise. Peaasi et eluvaim sisse tagasi tuleb!