ERISAADE | Marje Oona: koroonaviirus ohustab ka vaimseid võimeid. Lapsi tuleks kindlasti vaktsineerida

Miskit näib olevat valesti. End vaktsiiniga kaitsnud inimesed annavad järjest teada, et koroonaviirus on nad viimaks kätte saanud. Mis sünnib?

Tõsi, enamikul neist on viirushaiguse sümptomid kergemad kui nii mõnegi muu sügisese külmetuse puhul. Kuigi ega ta meeldiv ole.

„Loomulikult võib läbimurdeinfektsioon olla inimesele raske, tal võib olla väga halb, kuid vähesed satuvad temaga haiglaravile," räägib Eesti üks suurimaid spetsialiste vaktsineerimise teemal, perearst Marje Oona. „Suurem on oht haiglasse sattuda eakamatel ning seepärast soovitame neile kindlasti praegu ära teha tõhustusdoosi."

Läbimurdeinfektsioon tähendab Oona sõnul seda, et viiruse delta variant suudab juba nõrgenenud kaitsekehadega inimeste esmasest vaktsiinikaitsest läbi tungida. „Ega see deltavariant palju algsest variandist ei erine," selgitab ta. „Küll on tal palju kiirem paljunemise- ja seega ka palju tõhusam levikuvõime."

Eakad küll, aga...

Kui eakate puhul on plusse ja miinuseid kokku lugedes kaalukauss selgelt vaktsineerimise kasuks, siis kuidas on lastega? Päris riskivaba ju vaktsineerimine pole.

„Mida me praegu teame, on et covid-19 läbipõdemine ei ole ka lastele ohutu," kirjeldab Oona. „Ohud võib jagada mitmesse kategooriasse. Kõigepealt võib läbipõdemise järel tekkida nn pikk covid. Isegi kõige tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt jääb 2% hätta pika covidiga, on see kogu riigi tasandil päris märkimisväärne.

Aga võib olla veelgi hullem. „Üha rohkem tuleb andmeid, et covidi läbipõdemine langetab kognitiivset võimekust. Mida raskemini põetud, seda tõenäolisemalt. Ja see paneb mind muretsema, sest see pole mitte üksnes kopsude ja hingamisteede haigus," räägib Oona.

Ta ei eita, et vaktsineerimisega kaasnevad riskid, näiteks müokardiidi oma. Kuid et sesoses vaktsineerimisega tekib seda siiski kuus korda harvemini kui seoses reaalse läbipõdemisega. Päris haigusega võib aga kaasneda veelgi rängem tagajärg ehk multisüsteemne põletikuline haigus.

Saates veel

Kas koolide distantsõppele saatmine siis aitab?

Kuivõrd on viimased meetmed inimesi rohkem vaktsineerima meelitanud?

Millised hirmsad viiruse mutatsioonid veel tulemas on?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet" Marje Oonaga siit!