JUHTKIRI | Keskerakond vajab saneerimist

Koroonapandeemia varjus on Keskerakonda tabanud löögid, mis tavalisel ajal oleksid olnud meedias pikka aega esiuudised. Pandeemia varju jäämine ei kergenda siiski olukorda ega vabasta erakonda raskest koormast. Keskerakond on endiselt allakäiguteel.

Möödunud reedel rahuldas ringkonnakohus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) kaebuse Keskerakonnale tehtud keelatud annetuse kohta. Kui kohtu otsus jääb jõusse, tähendab see erakonnale umbes 850 000 euro suurust väljaminekut. Tõsi, 29. novembrini saab Keskerakond otsuse riigikohtusse edasi kaevata.

Möödunud teisipäeval võttis riigikogu Keskerakonna juhtide hulka kuulunud Mailis Repsilt saadikupuutumatuse. Repsi kohta kohtumenetluse alustamise poolt hääletas 56 riigikogu liiget, kõik Keskerakonna fraktsiooni liikmed jätsid hääletamata.

Ringkonnakohtu otsuse jõustumine tähendaks, et erakond jääb mõneks ajaks suurde rahalisse kitsikusse. Näiteks tänavu kolmandas kvartalis, kui olid kohalike omavalitsuste valimised, laekus Keskerakonnale 583 000 eurot, millest riigi toetust oli 342 000 eurot. Kulusid oli erakonnal ERJK-le esitatud andmete järgi 385 000 eurot.

Vanamoodi jätkates saab 2023. aasta valimistel edu tulla ainult tänu teiste nõrkusele, mitte enda tugevusele.

Riigikogu Repsi-hääletus ei suurendanud usku, et erakond tahab minevikule, mida iseloomustasid kahtlased raha hankimise skeemid, otsustavalt selja pöörata. Selleks oleksid ka keskerakondlased ise pidanud hääletama Repsilt saadikupuutumatuse võtmise poolt, et saata ühiskonnale sõnum: meiegi tahame, et kohus ühe meie liidri piinlikus loos kõik rikkumised välja selgitaks ja õigluse maksma paneks. Jutt, et jätsime hääletamata, sest teadsime, et meietagi on vajalik hulk hääli koos, andis pigem mõista, et poliitilise mõjuvõimu kuritarvitamisse suhtutakse endiselt põhimõttel „pole tabatud, pole varas”. Eriti kahju, et hääletamata jättis Jüri Ratas, kelle erakonna esimeheks saamisest lootsid optimistid ka erakonna uueks loomist.

Kuigi Keskerakond on endiselt mõjukas – kuulub valitsusse ja kohalikel valimistel jäi Tallinnas kõigest napilt ainuvõimust ilma –, vajab ta saneerimist nii rahaasjade, moraali kui ka juhtimise mõttes. Praegust taaka maha raputamata on järgmistel riigikogu valimistel, milleni on nüüd jäänud alla pooleteise aasta, raske olla edukas. Vanamoodi jätkates saab edu tulla ainult tänu teiste nõrkusele, mitte enda tugevusele.