Kaja Kallas: plaanilises ravis oleks loogiline vaktsineerimata inimesed järjekorra lõppu viia

Peaminister Kaja Kallas ütles, et koroonahaigete osas on haiglatel endil õigus triaaži rakendada, see ei peaks olema poliitiline küsimus.

Valitsusjuht andis kolmapäeva hommikul Eesti Päevalehele koroonaviirusega tegelemise teemal pikema intervjuu. Muu hulgas leidis käsitlemist vaid mõned minutid enne usutluse algust Eesti arstide liidu poolt valitsusele saadetud pöördumine, kus tehti ettepanek panna koroonaravi voodikohtade üldarvule Eesti haiglates konkreetne piir ette.

Peaminister polnud veel pöördumist jõudnud lugeda, aga märkis, et haiglatel on õigus patsientide sorteerimist rakendada. „Triaaži tegemise õigus on ennekõike haiglatel endil ja see pole kunagi olnud poliitiline. Kui neil on vaja poliitilist tuge, siis loomulikult vaatame, mis saame sellega seoses teha,“ sõnas Kallas.

Samas lisas ta mõtte, et patsientide koroonavastast vaktsineeritust võiks arvestada plaanilise ravi osutamise juures. „Aga juba praegu plaanilise ravi piiramise puhul ehk otsustes, kes seda ravi saavad või ei saa, oleks loogiline, et vaktsineerimata inimesed liiguvad järjekorra lõppu. Lihtsalt selle põhjusel, et nende tõttu on plaaniline ravi piiratud,“ ütles Kallas.

Peaministri pikemat intervjuud saab lugeda neljapäevasest Eesti Päevalehest.

Eesti arstide liit saatis valitsusele pöördumise, kus tõdeti, et haiglates ei saa lõputult koroonaosakondi avada, sest personaliressursid on ammendunud. „Seetõttu teeme valitsusele ettepaneku määrata kiiresti COVIDi voodikohtade arvu ülempiir, mille täitumisel hakatakse haiglasse võtmisel rakendama triaaži ehk patsientide jaotamist seisundi ja prognoosi järgi,“ märgiti avalikus kirjas.

„Peame olema valmis olukorraks, kus valima peab ka vältimatut abi vajavate haigete vahel. Haiglaravile võtmisel on põhjendatud arvestada teiste kriteeriumite hulgas ka vaktsineeritust COVID-19 vastu, kuna see mõjutab oluliselt prognoosi,“ seisis arstide pöördumises.

Eesti arstide liidu president dr Jaan Sütt märkis, et vaktsineeritud koroonapatsientide tervenemise palju suurem tõenäosus ja ravi lühem kestus on selgelt näha. „See ei tähenda, et haiglasse saavad ainult vaktsineeritud, aga kui katastroofimeditsiini tingimustes peame tegema raskeid valikuid, siis tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid,“ lausus ta.

Arstide liidu eetikakomitee esimees ja Tartu ülikooli kliinikumi kliinilise eetika komitee liige dr Katrin Elmet lisas, et arstiabi on muutunud paljude inimeste jaoks ebaõiglaselt kättesaamatuks. Seda tajuvad eriti teravalt need, kes on ise enda ja teiste tervist hoidnud – vaktsineerinud ja järginud piiranguid. Patsiente tuleb kohelda võrdselt, seetõttu pole haiglakohtade tagamine ainult koroonapatsientidele moraalselt põhjendatud. Kui kõigi ravimiseks võimalusi ei jätku, siis valiku tegemisel paranemise prognoosi arvestamine on arstieetikaga kooskõlas.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et terviseamet saatiski juba selle nädala alguses kiirabidele ja haiglatele laiali plaani, mis näeb ette, kuidas ja keda haiglaravile võtta, kui haiglate koormus veel kasvab. Loe lugu siit.