ERISAADE | Maailma riigid lubasid lõpetada metsade hävitamise. Kas lageraietega on nüüd ka Eestis lõpp?

Mõista, mõista, mis see on? Pooleteise meetri kõrgune pajuvits seitsmel ruutmeetril? Eks igaüks tunnetab loodust erinevalt, aga ametniku jaoks on see mets.

Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo kirjeldab, et kui paberile vaadata, on metsamaa pindala Eestis koguni suurenenud. Aga paber kannatab kõike. Ka vaarikavõsa vastsel raielangil läheb ametniku jaoks kirja metsamaana. Ja sestap on ka võimalik samaaegselt harvesteril unnata lastes siira näoga kinnitada, et tegelikult on meil metsadega kõik hästi.

Kuresoo kinnitusel pole aga praegune mudel kasulik isegi mitte majanduslikult: „kui me senisel kujul jätkame, tekib juba kümne aasta pärast puidupuudus," hindab ta.

Aga mida siis ikkagi tähendab enam kui saja maailma riigijuhi poolt antud lubadus juba kümnendi lõpuks metsade n-ö väärkohtlemine lõpetada? Ei mingeid lageraieid enam?

Sellest lähemalt saates, kus tuleb jutuks veel:

Puit on ju igati keskkonnasõbralik materjal, palju parem kui betoon. Jätame siis mööbli tegemata ja puitmajad ehitamata?

Miks on looduskaitsjad vastu esmaspilgul vägagi mõistlikule plaanile raie- ja tööstusjäätmeid elektriks põletada?

Ja üllatus - kuhu hiiglaslikel lageraietel tekkinud puit tegelikult läheb.

Kuula Krister Parise „Erisaadet" Siim Kuresooga siit!