Priit Sibul: Põlva olukorras on süüdi kohaliku võimu pugemine valitsuse korraldamatuse taha

Praegu ei ole põhjendatud Põlvas need tegevused, mis pole inimeste jaoks hädavajalikud, leiab Isamaalasest riigikogu liige Priit Sibul.

Viimase seitsme päeva positiivsete testide arv 10 000 elaniku kohta on Põlvamaal 157,4, mis on kõige kõrgem Eestis. Madalaim ja ca neli korda madalam on see Hiiumaal ehk 40,8. Ka ei paista Põlva maakond silma just ülearu kõrge vaktsineerituse tasemega, kuivõrd vähemalt ühe süstiga vaktsineerituid on tänahommikuse seisuga 67,2 protsenti elanikkonnast. Võrdluseks on Hiiumaal see protsent 79,9.

Üleriigilised piirangud on hilinenud, vastuolulised ning arusaamatud. See on tõenäoliselt ka üks põhjus, miks neid ei täideta. On kummaline, et teatud ühskonnagrupi – näiteks koolide elu korraldatakse testimise sõeluuringu vormis. Samal ajal ülejäänud ühiskonnagrupid oma käitumist testide kaudu mõjutada ei saa.

Valitsus on oma otsusega tühistanud testimise eeldusena avalikel sündmustel osalemiseks.
Mitte ühtegi teaduslikku uuringut ega põhjust selleks ei ole. Puudub ka teadusnõukogu otsus või ettepanek. Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus viiruse levik Põlvas on olulisel määral leibkondade sisene, moodustades uutest juhtudest 40 protsenti. Aga Põlva koolid, välja arvatud Mooste, töötavad edasi ja seda ministri soovil ja soovitusel, et koole ei suletaks. Samamoodi töötavad edasi valla lasteaiad, kus ei toimu üldse mitte mingisugust testimist. Seega on üsna loogiline, et suures osas on viiruse levik peresisene ning jõuab laste kaudu ka teiste peredeni. Jääb arusaamatuks, miks ei ole valitsus võtnud kuulda Isamaa erakonna ja teadusnõukoja ettepanekut rakendada vaktsineeritud ja vaktsineerimata lähikontaktsetele ühetaolist eneseisolatsiooni nõuet. On loomulik, et kui tahame viiruse levikut piirata, on ka testimine oluline ja seda inimese tervislikust seisust või vaktsineeritusest.

Briti teadlased on tuvastanud, et viiruse deltavariant inimeste kodudes koroonapassi ei küsi ning levib sama suurel määral kõigi inimeste vahel, olenemata vaktsiinidoosidest. Samale järeldusele jõudis teadusnõukoda, tehes valitsusele soovituse jätta kõik lähikontaktsed perekonnaliikmed eneseisolatsiooni, olgu nad vaktsineeritud või vaktsineerimata. Maailma kõige kõrgema nakatumisega riigi tervise- ja tööminister Tanel Kiik aga lükkas soovituse tagasi.

Vallajuhi käed jäävad lühikeseks

Kurb, kuigi osaliselt arusaadav on ka kohaliku võimu pugemine üldisemate ja valitsuse tegevuse ja korraldamatuse taha. On ülimalt loogiline, et kohalik omavalitsus, hinnates olukorda, võtaks meetmed oma asutustes (lasteaiad, koolid, huvikoolid, kultuuriasutused, kabelid) kasutusele. Praegu ei ole põhjendatud Põlvas need tegevused, mis pole inimeste jaoks hädavajalikud. Seevastu ütleb vallavanem Georg Pelissaar: „Tegelikult meie käed siin jäävad lühikeseks. Ehk me võime küll piirata spordisündmusi, kultuurisündmusi, mis toimuvad Põlva vallas, aga inimesed saavad ju minna kohe Võrru või Tartusse ja seal ka käiakse aktiivselt,“ selgitas ta. On äärmiselt küüniline kuulda sellist seisukohavõttu vallajuhilt, kelle juhitav omavalitsus on nakatumiselt Eesti tipus ning kus haigestunud hooldekodu ja haigla töötajatele on rutanud appi vabatahtlikud üle Eesti. Üleeilse seisuga oli Põlva hooldekodu 37 elanikust nakatunud 22, neist kaks viibisid haiglas.

Mõistan, et kuna viirus ei tunne ei vanuse ega valla piire, siis ei ole ainult meelelahutust piiravatest meetmetest abi. Asju tuleb aga vaadata kontekstis ning igaüks peab tegema kõik enesest oleneva. Nõnda peab käituma ka kohalik võim kriisikomisjoni eestvedamisel.

On seletamatagi selge, et tervis on iga inimese eneseregulatsiooni ja vastutuse küsimus. Nõnda peab inimesele olema otsustamiseks võimalikult palju ja selget infot, et oma käitumist kujundada. „Millised mõjud millise tegevusega kaasnevad?“ on õigustatud küsimus, mis tavakodanikul praeguses kriisiolukorras otsuste vastuvõtmisel tekib. On tõendatud, et vaktsineerimine aitab haigust kergemini läbi põdeda. Samuti peab olema selge ja arusaadav, millised tüsistused võivad kaasneda ühe või teise vaktsiiniga, sest ka need on tõendatud. Loomulikult on oluline luua koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond, mis mitmel pool Skandinaavias toimib – seegi mängib inimese otsuse langetamisel oma osa. Inimesel peab olema piisavalt infot, et endale parim otsus langetada ja seda nii Põlvas kui igal pool mujal. Kui mõistlikke otsuseid ei tule ei valitsusest ega kohalikul tasandil, tuleb need igaühel pereringis vastu võtta. Tervis on meie kallim vara, mille eest vastutame igaüks ise.