17-aastane Kirsika (nimi muudetud – toim) on terve elu isata kasvanud. Ta ei ole enda isa näinud ega tea, kes ta on. Ema on Kirsikale rääkinud, et isa pole soovinud kasvatusprotsessis osaleda, mistõttu ei soovi ka Kirsika temaga ühendust võtta. „Ma ei tunne, et see inimene minu elust puudu oleks,” ütles ta konkreetselt. Kirsika peremudel ei ole traditsiooniline, kuid ta tõdeb, et see toimib tema jaoks suurepäraselt.

Kahe vanemaga pere kogemus on võõras ka Silverile, kelle isa hukkus autoõnnetuses, kui Silver oli kõigest kolmekuune. Silver tõdeb, et on kahtlemata isast puudust tundnud, kuigi hindab kõrgelt lähedust ema ja vanavanematega. Hoolimata sellest, et Silveril pole isast otseseid mälestusi, on tal siiski tekkinud isaga sügav hingeline side. „Minu elukorraldus eeldab päris palju autoga ringi liikumist. Kontakti isaga on keeruline kirjeldada, see on justkui kolmas meel. Sõites tunnen end alati turvaliselt, usun, et isa kaitseb mind,” lausus Silver.