ERISAADE | Karmo Tüür: mis siis, kui Suwałki koridor satub kahest suunast rünnaku alla?

Veel enne, kui die Welt tõi välja Euroopa komisjoni kartuse, et migrante võidakse hakata lennutama Minkskist Eesti piiri äärde Pihkvasse, juhtis samale võimalusele tähelepanu politoloog Karmo Tüür.

Praegu, ütleb ta, pole ametlikul tasandil võetud vastu ühtegi poliitilist otsust, et liini ei tule. Kõik on puhta mitteametlik, „tehnilistel põhjustel".

Valdavalt Iraagist pärit immigrantide puhul tuleks neil seejuures läbida piirikontroll: „Venemaa peaks siis avalikult näitama oma enda rolli selles konfliktis," tõstab ta esile. Pole selge, et Moskva seda tahaks.

„Küll aga on Venemaa ja Valgevene järjest rohkem ühte sammu astumas, eriti mis puudutab välis- ja julgeolekupoliitikat," märgib Tüür. „Mul oleks väga-väga-väga keeruline uskuda, et Valgevene on teinud kõike seda ilma Venemaaga vähemalt kooskõlastamata."

Tõsisemaks peab politoloog hetkel mitte nähtavaid, vaid potentsiaalseid arengustsenaariume, eriti 100 kilomeetrises nn Suwałki koridoris. „Kui provokatsioonide teel viiakse vastasseis selleni, et asi läheb kineetiliseks – piisab ju, kui visata migrantide laagrisse paarkümmend automaati ja need tulipead viivad asja kineetiliseks ise, võib juhtuda, kus lõiku Suwałki koridoris hakatakse ründama nii alt Valgevene kui ülevalt Kaliningradi poolt."

Saates veel

Kuidas sobitub see kõik konteksti „hea Putin annab gaasi" ja „Venemaa saadab välja signaale piirileppe allkirjastamiseks"?

Kuivõrd võis õppustel Zapad läbimängitu olla osaks sellest stsenaariumist?

Mil määral on Putinil ja Lukašenkal võimalik olukorda enda võimupositsioonide tugevdamiseks ära kasutada?

Kuula Krister Parise „Erisaadet" Karmo Tüüriga siit!