Selleks et osata eelseisval talvel targemaid otsuseid teha, tuleb täiendada infot, mille järgi otsuseid tehakse. Näiteks vaktsineerimisega hõlmatust hinnatakse praegu endiselt 2021. aasta algusest alates süsti saanute järgi, kuigi sel sügisel on juurde tekkinud soovitus teha viis-kuus kuud pärast esialgse kuuri lõppu tõhustusdoos, et vaktsiini kaitse liiga nõrgaks ei jääks. Kriisijuhtidel peab olema praegusest selgem pilt, millistes paikades, töökollektiivides ja koolides on immuunkaitse heal tasemel ja kus n-ö aegumisohus. Näiteks üle 70-aastaste inimeste seas on viimase viie kuu sees vaktsiinikuuri lõpetanute osakaal kõige suurem hoopiski Ida-Virumaal (15%), aga Hiiumaal ainult 3%, sest hiidlased olid kevadel väga kiired vaktsineerijad.

Selleks et talvele rahulikumalt vastu astuda, peaks iga nädal olema märksa rohkem esmavaktsineerijaid.

Teiseks tuleb jätkata jõupingutusi jõudmaks nendeni, kes pole veel üldse vaktsineeritud. Eelmisel nädalal esmavaktsineeritute hulk oli üks seni väiksemaid (7731). Sellise tempoga võtab näiteks 100 000 inimese vaktsineerimiskuuri alustamine aega üle kolme kuu. Selleks et talvele rahulikumalt vastu astuda, peaks iga nädal olema märksa rohkem esmavaktsineerijaid.

Läti, kes kasutab isikute vaktsineerima mõjutamiseks (ja üldse koroona piiramiseks) jõulisemaid võtteid kui Eesti, rebis meist vaktsineerituselt küll ette, aga mitte palju. Sestap julgustame sunni ja kriitika kõrval otsima nutikamaid viise, kuidas vaktsineerimise plussid inimestele selgeks teha.

Samal ajal ei pruugiks valitsus hoida nii kramplikult kinni koroonapassi praegustest tingimustest, vaid võiks pikendada läbipõdemise „kehtivust” ja jälgida, kuidas suhtuvad teised riigid nt antikehade tunnistamisse koroonapassi andmise alusena. Seda enam, et tööturuprognooside järgi on paljudel ettevõtetel varsti jälle terav tööjõupuudus.