Gunnar Graps jõudis eri bändides koos mängida kümnete muusikutega. Bändiliidrina oli Grapsil maine, et ta võtab punti ainult kõige paremaid. Muusikaajaloolaste kinnitusel polnud tegu pelgalt Eesti, vaid ka Nõukogude Liidu parimatest parimatega.

Ehkki aastail 1978–1980 kogus Magnetic Band tuntust ka mujal NSV Liidus ning Eestis pääseti riikliku filharmoonia tiiva alla, polnud see kõigile ENSV-s mokka mööda, meenutab Sulev Kuusik. „Magnetic Bandi läänelik muusika ja lavaline tegevus ei sobinud kokku nõukogude ideoloogiatöötajate arusaamadega. Kardeti ka, et noorte marulise kaasaelamisega kontsertidel võivad kaasneda korrarikkumised ja rahutused. Järgnesid kaebekirjad Moskvasse kompartei keskkomiteesse, kultuuriministeeriumisse ja Sojuzkontserti. Sealt omakorda saabusid karmid kirjad Eestisse. Magnetic Band sai kokku kaks esinemiskeeldu – esimese 1982. aasta septembris, teise 1983. aasta lõpus.”