Eile ei pidanud mu sõber Ženja enam vastu. Soris kapis, vaatas välja kampsuni ja palitu, mida sel aastal vaja ei lähe, ning viis külmetavatele iraaklastele.

Ega tal endal riideid just ülearu ole. Palju sa riigis, kus palk ulatub heal juhul 400 euroni, ikka varusid soetad. Ent inimlikel kannatustel on piir, mille ees ei saa silmi sulgeda.