Vaata, kes kunstnikest hakkavad järgmisel kahel aastal kunstnikupalka saama
(75)
Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Karin Laansoo (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2022‒2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik.
Edith Karlson (1983) on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu peategelased on sageli inimese- ja loomafiguurid. Karlson viitab psühholoogiliselt pingestatud ja sageli sürreaalse ülesehitusega loomingu abil hirmudele, mis kaasnevad nii (vabakutselise) kunstnikuna töötamisega kui ka ühiskonnas toime tulekuga. Karlsoni teosed on tihti suuremahulised, kogu ümbritsevat ruumi täitvad ning seda kunstniku ideele ja tahtele allutavad.
Edith Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala magistrikraadiga. Teda on tunnustatud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemiaga 2006. aastal ja Köler Prize’i publikupreemiaga 2015. aastal ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga 2019. aastal. Vaata ka siit.
Kristi Kongi (1985) on maali- ja installatsioonikunstnik, kelle teosed keskenduvad värvile, valgusele ja ruumile. Tema erksavärviline maalilooming võtab sageli muljetavaldavate ruumi hõlmavate installatsioonide kuju. Kongi maalide ja installatsioonide loomise algtõukeks on sageli konkreetsed või kujuteldavad kohad, kunstniku tähelepanekud, emotsioonid ja mälestused. Kristi Kongi looming baseerub põhjalikul eeltööl ja eksperimentidel ning katsetel ja on samaaegselt poeetiline, süsteemne ning analüütiline.
Kristi Kongi on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2004–2008) ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal magistriõppe (2008–2011). Teda on autasustatud Noore Kunstniku preemiaga (2011), Sadolini kunstipreemiaga (2013) ja Konrad Mäe preemiaga (2017) ning nomineeritud 2016. aastal Köler Prize preemiale. Vaata ka siit.
Kadri Mälk (1958) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti ehtekunstnik. Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala pikaaegse juhina on ta muutnud ja laiendanud märkimisväärselt ehtekunsti tähendust, suunanud ja kujundanud terve põlvkonna Eesti ehtekunsti olemust ning haaret. Mälgule omane esteetika on tume ja poeetiline, teemakäsitlustes on ta ühtaegu müstiline, romantiline ja teravmeelne.
Kadri Mälk lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehtekunsti eriala 1986. aastal, jätkates samas mõned aastad hiljem õppejõuna, 1996. aastast professorina. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja Aasias, uurinud põhjalikult kivikasutust ja lihvimist. 1990. aastatest on Mälgu näitustel esinemine sage ja tema kaasatus rahvusvahelisel ehtekunstimaastikul tihe, ulatudes Soomest New Yorki ja Hollandist Shanghaisse. Ta on pälvinud rohkelt tunnustust ning tema töid leiab muuseumides ja erakollektsioonides üle maailma. Vaata ka siit.
Hanno Soans (1974) on kunstiteadlane, kriitik, kuraator, kunstnik ja õppejõud. Soans on töötanud Kultuurilehe, Sirbi ja Kultuurimaa kunstitoimetajana ning ajalehe Võitlev Sõna peatoimetajana. Aastatel 1997–2008 Eesti Kunstimuuseumi kuraatorina, 2009–2013 TEA kirjastuse toimetajana ning kunsti- ja arhitektuuriartiklite autorina. Alates 2014. aastast andnud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ja töötanud vabakutselise kunstniku, kuraatori ja kunstikriitikuna.
Hanno Soans on kõrghariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemias, lõpetanud 1998. aastal bakalaureuse taseme uurimustööga „Vägivaldne Autistlik Subjekt uues Eesti Kunstis“, õppinud aastatel 2001–2003 magistriõppes, töötades uurimusprojektiga „Hübriidne identiteet kaasaegses kunstis“. Alates 2016. aastast õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis ja tema uurimusteema on „Tegevuskunsti sotsiopoliitilistest tagamaadest üleminekuaja Eestis“.
Jaan Toomik (1961) on videokunstnik, maalija ja filmitegija ning on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti kunstnik. Ta alustas 1980. aastatel ekspressiivse maalijana, 1990. aastate algusest on tegutsenud ka jõulise installatsiooni- ja videokunstnikuna. Toomiku väljenduslaad on äärmiselt napp ja impersonaalne, kuid sisult sugestiivne. Toomik on esinenud rahvusvahelistel biennaalidel ja suurnäitustel (Saõ Paulo Bienaal, ARS 95, Veneetsia biennaal, Site Santa Fe biennaal, Berliini biennaal) ning on esindatud mainekates muuseumi- ja erakogudes – Kiasma, Ludwig Muuseum, Moskva Moodsa Kunsti Muuseum, Danske rahvusmuuseum, Schechin muuseum, Stedelijki muuseumi ja Moderna Museeti kogu, Louis Vuittoni sihtasutuse ja Nicola Trussardi sihtasutuse kogu ning Erika Hoffmanni erakogu.
Jaan Toomik on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti (MA, 1991). 2005. aastal tunnustati Jaan Toomikut Konrad Mäe medaliga, aastatel 1995 ja 2020 Kristjan Raua nimelise preemiaga, aastatel 1995, 1998 ja 2007 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga, aastal 2000 Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ja aastal 2003 Balti Assamblee kunstipreemiaga. Vaata ka siit.
Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:
2016‒2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu
2017‒2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma
2018‒2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja
2019‒2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld
2020‒2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman
2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir
Avalduste esitamise tähtajaks 31.11.2021 laekus Eesti Kunstnike Liidule 50 taotlust. Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/-kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle.
Konkursi võitjatega sõlmib loomeliit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt oma erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Palga suurus on 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Kunstnikupalka annab Eesti Kunstnike Liit välja koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.
