Kaheksa laevastikuga Eesti. Igaühel oma paat, mis tihti seisab rakendust leidmata
(177)• Valitsusele esitatakse kaks riigi laevastike reformimise kava, mille põhjal ministrid peavad langetama saalomonliku otsuse.
• Peale mereväe ja PPA laevastiku koondamise soovitab majandusministeerium kokku panna ka tsiviillaevastikud.
• Ent mõlemad plaanid pretendeerivad PPA neljale suuremale alusele. Kuidas liisk langeb, peab ütlema valitsus.
Kui mereväge mitte arvestada, siis on Eesti riik endale 30 aastaga soetanud vägeva laevade, kaatrite ja muude veesõidukite tsiviilarmaada. Kokku on riigi arvel 257 erinevat alust. Tegelikult veelgi rohkem, kui lisada Tallinna Sadama ja selle tütarettevõtete omad, näiteks suursaartega ühendust pidavad parvlaevad.
Päris uhke laevastik. Aga probleem on selles, et need alused tihti sõna otseses mõttes seisavad.
