JUHTKIRI | riigikogu, lõpetage katusepaha

On kurb tõdeda, et pole vahet, kas valitsuses on Reformierakond või EKRE, nn katuseraha jagamisele ei suuda keegi lõppu teha. Sama kurb on, et isegi opositsioonis pole erakondadel selgroogu selles skeemis mitte osaleda. Ahvatlus vehkida Heimar Lengi eeskujul suure tšekiga ja esitleda seda justkui isiklikku annetust-heategu on liiga suur.

Eile avalikustas riigikogu, kellele kavatsetakse jagada järgmise aasta riigieelarvest 3 miljonit eurot regionaalseid investeeringuid ehk nn katuseraha – iga saadik sai jagada 30 000 eurot.

Tõsi, tänavu pole asi sama lootusetu kui nii mõnelgi varasemal aastal. Esiteks on nn avalikuks katuserahaks seekord poole väiksem summa kui mullu, eelmise koalitsiooni ehk EKRE-I-KE hiilgeajal.

Teiseks näitasid seitse reformierakondlast ja Isamaa liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits selgroogu ega osale rahajagamises. Aitäh, tunnustame teid selle eest! Eriti märkimisväärne on, et skeemist otsustasid välja jääda võimupartei esindajad.

Paraku jääb sellest väheks. Selline „katusepesu” ei muuda suurt pilti ehk korruptsiooniriskiga rahajagamise skeemi ennast olematuks. Katuserahandus tuleb asendada läbipaistva ja sõltumatu lahendusega, kõik muu jääb peenhäälestuseks.

Praegusel skeemil on liiga tugev häälte ostmise maik. See ei ole läbipaistev, sellel pole järelkontrolli ja raha vastu võtjale jääb paratamatult külge konkreetse heategija märk. Edaspidi on tal raske mõjuda poliitiliselt sõltumatuna. Pealegi on sellise raha jagamine vahel juriidiliselt küsitav.

EPL SEISUKOHT

Katuseraha jagamine tuleb lõpetada. Hea alternatiiv sellele on regionaalsete investeeringute fond, kust kõik külaelu- ja muud projektid saavad võrdsetel alustel toetust paluda.

Teisalt tuleb nõustuda, et näiteks Kukruse, Anija või Heimtali inimeste, sealsete kogukondade reaalsete pakiliste murede ja Toompea lossis toimuva vahel on üsna suured käärid. Tavakorras riigieelarvest raha saada on keeruline ja võtab aega, selles mõttes toimib katuseraha omamoodi ventiilina, mis aitab hoida sidet päriseluga.

Teisisõnu, lihtsalt raha mujale suunata ei ole lahendus. Jumet on ettepanekutel, mis kutsuvad üles asutama katuseraha jagamise asemele regionaalsete investeeringute fondi, kust kõik külaelu- ja muud projektid saavad võrdsetel alustel toetust paluda. Näiteks avalike pingeridade alusel. Ja raha saab see, kelle vajadus on suurem, mitte see, kes oskab paremini poliitikutele pugeda, kuulub õigesse erakonda-perekonda-kogudusse või armastab mõne riigikogulasega sama spordiala.