Varem tundusid nn kloorijoojad ja muud posijad marginaalne veidrike seltskond. Inimesed, kes elavad justkui omas maailmas ja tegutsevad seal oma kummaliste tõekspidamiste järgi teisi suuremalt segamata. 

Aga siis tuli koroonaviirus. Selgus, et kõik ei tahagi vaktsiini ja seni marginaalseteks veidrikeks peetutest sõltub korraga meie kõigi argipäev: kas poed on avatud, mask kohustuslik jne. 
Ühtäkki olid need inimesed kogu ühiskonna tähelepanu keskmes. 

Neid vaadati hirmunud üllatusega: miks te sellised olete? Muutus eluliselt oluliseks mõista, miks osa inimesi eelistab ravimiks – tsiteerides Karl Ernst von Baeri doktoritööd „Eestlaste endeemilistest haigustest” – juudasitta, väävlit, püssirohtu, elavhõbedat ja äädikat. Mõista püüdsid nii tavainimesed kui ka poliitikud. Kuidas viimased need inimesed oma poliitvankri ette rivistasid, loe edasi...