Alustame oktoobri lõpus Vabaduse väljakul aset leidnud meeleavaldusest, mis oli politoloog Martin Möldri sõnul „üks suuremaid poliitilisi meeleavaldusi pärast taasiseseisvumist”.

Osutus on iseenesest muidugi korrektne, aga rääkimata jääb, et see oli üks väheseid pärast taasiseseisvumist korraldatud poliitilisi meeleavaldusi, kuhu toodi osalejaid kokku bussitäite kaupa üle kogu Eesti ning mille korraldamise ja (väga professionaalse) produktsiooni eelarve suurusjärk on tõenäoliselt võrreldav kõigi teiste seni toimunud meeleavalduste omadega kokku.

Niisamuti jääb siin rääkimata lugu sellest, et toosama meeleavaldus, millele Mölder viitab kui vabadust väärtustava ning ihkava rahva protestile progressiivse eliidi vastu, on tegelikult sellesama rahva absoluutse enamuse silmis äärmiselt ebapopulaarne.