JUHTKIRI | „Tasuta” transport maksabki kätte
(141)
„Tore” jätk riigiteede äärest tualettide ja prügikastide ärakorjamise otsusele.
2% saaks kokku hoida näiteks siis, kui aastas umbes üheks nädalaks kõik bussid seisma panna. Nii jõhkra kirvetööna seda muidugi tegema ei hakata, vaid peamiselt kaotatakse alatiseks liinid, kus on vähem sõitjaid. Kitsas kärpevaates ongi nii ratsionaalne teha, aga sellised välkotsused ei suurenda kuidagi inimeste usaldust ühistranspordi vastu, mille Eesti riik oma uhketes rohepöörde- ja muudes arengukavades on lubatud viia enneolematult heale tasemele.
Säärast tulevikku me kartsimegi, kui 2018. aastal Keskerakonna loodavat „tasuta” maakondlikku ühistransporti kritiseerisime. Et tegelikult pole „tasuta” vedu Eesti riigile jõukohane, mistõttu ääremaade ühistranspordi sisuliseks arendamiseks jääb pärast loosungliku valimislubaduse täitmist veelgi vähem raha.
2% kärpe nõudmine kaheteistkümnendal tunnil on sõitjate jaoks võimalikest kõige rumalam kompromiss, mille said teha Reformierakond, kelle valija vähemalt Andrus Ansipi ajal väidetavasti ühissõidukites ei sõitnud, ja Keskerakond, kelle jaoks „tasuta” sildid bussidel on kaubamärk, mida ei tohi mingi hinna eest puutuda.
2% kärpe nõudmine kaheteistkümnendal tunnil on sõitjate jaoks võimalikest kõige rumalam kompromiss.
Sõitjatele oleks parem variant näiteks see, kui kiirustades liine sulgema ei hakata, vaid tehakse osa liinid taas tasuliseks. Järgmisel aastal aga hakatakse päriselt ellu viima seda muinasjuttu, mis maalitud transpordi ja liikuvuse arengukavas 2035. aastani: „Liikuvuspoliitikas toome ühistranspordi inimestele lähemale, muutes selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks ning kasutades selleks ühtset planeerimist, digiteerimist ning nutikamat sõiduõiguse ja piletimüügi korraldust.”
Selle kava järgi peaks ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaal suurenema praegusest 38%-st 2035. aastaks 55%-ni. Ent miks peaks Eesti inimene loobuma autost või auto soetamise plaanist, kui tegelikku arengut kajastavad uudised viitavad, et ilmselt ei jõua ühistransport tasemele, kus suuremas osas Eestis saab igapäevatoimetused muretult ja mugavalt ka autota aetud.
