Valve Janovist, kes oli Ado Vabbe, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu õpilane, kujunes 1960. aasta rühmitise – Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse – keskseid liikmeid. Tema kodust Tartus Karlova linnaosas sai selle peamine kohtumispaik. Rühmitis moodustus pärast 1956. aastat ning selle tuumikusse kuulusid veel Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires. Nime sai rühmitis 1960. aasta tsenseerimata näituse järgi Tartu 8. Keskkoolis, mis jäigi selle liikmete ainsaks avalikuks ühisesinemiseks. Nende tegevus mängis olulist osa kunstnike vastupanuvõitluses, hoides totalitaarse süsteemi ja sotsialistliku realismi kiuste esteetilisi väärtusi. Tartu rühmitisest, mille liikmete looming uuendas otsustavalt eesti kunsti keelt ja väljendusvahendeid abstraktsionismi ja sürrealismi erinevate võimalustega, sai Tallinna rühmituse ANK ’64 eelkäija.

Näitusel eksponeeritud Valve Janovi varane looming pärineb nii muuseumide kogudest kui ka erakollektsioonidest. Väljapanekut täiendab valik tema õpingukaaslaste loodud teoseid, peamiselt vähetuntud portreed Janovist.

Valve Janovi teoseid leidub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide kogus ning Rutgersi Ülikooli Zimmerli Kunstimuuseumis USA-s (Norton ja Nancy Dodge’i Nõukogude Liidu nonkonformistliku kunsti kollektsioon), samuti kümnetes erakogudes Eestis, Norras, Saksamaal, Soomes, Venemaal ja Austraalias.
Eesti Kunstimuuseumi ja Kunstiühingu Pallas koostöös sündinud näitus „Valve Janov. Algusest avangardi 1942–1965“ ning seda saatvad haridus- ja publikuprogrammid ootavad huvilisi 27. märtsini 2022. aastal.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid