Eesti Meediaettevõtete Liit avaldab selle otsuse puhul tänu rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele ja märgib, et nüüd, kus juriidilised takistused on kõrvaldatud, on ka Eesti valitsusel võimalus kehtestada nullmääraga käibemaks kodumaisele ajakirjandusele.

Ühineme Soome Meedialiidu sõnumiga: „Praegusel ajal vajavad usaldusväärset teavet ja haridust tootvad ajakirjad ja raamatud võimalikult kiiresti nende väljaandmise elujõudu toetavaid otsuseid," märkis Soome Meedialiidu juhatuse esimees Vesa-Pekka Kangaskorpi.

Läti on aga juba kaugemale jõudnud: nende parlament vähendas novembri keskel raamatute ja muude trükiste käibemaksu 12 protsendilt viiele. Viieprotsendine määr hakkab 1. jaanuaril kehtima nii trükitud kui ka digitaalsetele väljaannetele.

Aga Eesti?

Ka meie valitsusel on nüüd võimalik kehtestada ajakirjandustoodetele ja raamatutele nullmäär. Leian, et nii ajalehed, ajakirjad kui ka raamatud vajavad hädasti seda võimalust, eriti veel praegusel ajal, mil valeinfo levib hoogsalt ja riigi eesmärk võiks olla see, et viia usaldusväärne teave võimalikult paljude inimesteni võimalikult soodsa hinnaga.

Minu meelest võiks see olla Eesti valitsuse toetus ajakirjandusele varsti juba kaks aastat kestnud koroonakriisis, seda enam, et meedia toetusmeetmed on võrreldes muu Euroopaga olnud meil väga kesised. Samuti oleks nullmääraga käibemaks kohane ebaõiglase konkurentsi vaates, kus ülemaailmsed digihiiud toimetavad meie turul õiglaseid makse tasumata.

Täna näiteks on digitellimuste käibemaks Lätis 5 protsenti ja Taanis null. Ajalehtede ja ajakirjade käibemaksumäär on Eestis 9 protsenti. 2020. aastal alandas Jüri Ratase valitsus ka digitaalse perioodika käibemaksumäära 9-le, varem oli see 20. Nüüd on Kaja Kallase valitsuse kord ja võimalus nullmääraga Eesti ajakirjandust toetada ning vähendada seeläbi internetihiidude ebaausa konkurentsi poolt.

Käibemaksu alandamine motiveeriks meediamajasid ja teisi kirjastajaid kvaliteetajakirjandusse investeerima ning muudaks meediatoodete hinna lugeja jaoks soodsamaks.