Olgu: omikrontüve pärast, mis tõi uut ebaselgust, ja talvel, kui üldiselt levib rohkem viirushaigusi, võib ettevaatus olla õigustatud. Oodake pealegi piirangute leevendamise otsusega nädalakese veel.

Ent valitsus ei tohi loorberitele puhkama jääda. Läti omaga võrreldes saab Eesti koroonapoliitikat kiita – nemad tegid umbes 200 miljonit eurot maksma läinud lockdown’i, meie mitte, aga nakatumiste arv vähenes mõlemal täpselt samamoodi. Tubli, peaminister Kaja Kallas, et raskel ajal piirangutega üle ei pingutanud.

Siiski pole kuigi usutav, et Eesti on leidnud ideaalse piirangute paketi, kus kõik reeglid on vajalikud. Praegu on aeg ausalt analüüsida, millest on viiruse leviku piiramiseks päriselt abi ja millest mitte. Varsti jõuame kolmandasse pandeemia-aastasse, aga ikka valitakse piirangumeetmeid nii mõneski osas usu põhjal.

Tubli, peaminister, et raskel ajal piirangutega üle ei pingutanud. Ent valitsus ei tohi loorberitele puhkama jääda.

Kui näiteks lubada inimesi suusamägedele ilma koroonapassita ja mitte nõuda restoranides toitu ootavatelt klientidelt maski kandmist, siis nakatumiskordaja R ainuüksi sellest vaevalt kasvaks, aga elu oleks väheke inimlikum. Seevastu koolides kiirtestimisest võis nakkusahelate katkestamiseks laine kõrgemas faasis palju kasu olla.

Loorberitel puhata pole valitsusel põhjust ka vaktsineerimise vallas. Kaitsepoogitute protsent on Eestis võrreldes paljude Euroopa riikidega endiselt väike. Kuigi uute koroonapositiivsete arvult on mitu väga suure vaktsineeritute osakaaluga riiki meist praegu möödagi läinud, on haiglaravi vajajate suhtarv neis väiksem kui Eestis. Ent kolmapäeval lisandus Eestis uusi vaktsineerituid ainult 520.

Ettenägelik valitsus peaks praegu juba plaani, kuidas esimeste hulgas saada omikrontüvele kohandatud koroonavaktsiine, mis võivad valmis saada kolme-nelja kuu pärast. Samuti hoiaks see valitsus silma peal teistel arendatavatel vaktsiinidel, sest ka valiku laienemine võiks muuta osa kõhklejate meelt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid