„Ta ütles otse välja, et kõige tähtsamad on julgeolekugarantiid," räägib Aleksejev. „Aga ma ei näe, missugused saaksid need olla, kui Trumpi ajal tehti maatasa kogu lepingute baas. Ning enne Trumpi astus ka Obama välja mitmetest lepingutest, mis olid küll võib-olla vananenud - nagu tavarelvastuse piiramise leping, raketitõrjesüsteemide keelustamise leping, avatud taevas..."
Aleksejevi sõnul on Kremli sihiks uute vastastikkuse kontrolli mehhanismide ülesehitamine, sest usaldus teise poole - ehk USA suhtes - on kadunud.
„Mina ütlen, et ei paiguta tuumarelva Harkivi alla. Kas sa usaldad mind?" küsib ta retooriliselt.
Sellest johtub korrespondendi sõnul ka Moskva tegevus. „Nad ütlevad USA-le: me võime tekitada probleeme. Mitte Ukrainale - selge, et me talle võime - aga ka teile. Näete, me oleme mures! Meie julgeolek on ohus. Tehke midagi oma marionetiga, et too käituks normaalselt," selgitab ta Kremli vaadet konfliktile.
Kariibi kriis
„Kui öeldakse, et pärast Teist maailmasõda pole sellist kriisi Euroopas olnud - siis jaa, Euroopas mitte. Aga maailmas küll. Kuuba raketikriis. Venemaa jaoks on stsenaarium sama: ärkab ühel päeval Putin ning sisse astub Šoigu: „Palju õnne, Vladimir Vladimirovitš, meie piirivalvurid näevad juba binoklitega piiri taha rajatavat NATO baasi ühes raketisüsteemidega," kirjeldab ta Moskva õudusunenägu. „See on sama, kui ühel päeval ärkas Kennedy ning sai teada rakettidest Kuubal."
„See ongi Putini jaoks Kariibi kriis, ta suhtub sellesse just niisuguse tõsidusega. Tema panused on sellised", sõnab ta ning kirjeldab edasi, kuidas paistab maailm Moskvast vaadatuna: „Me näeme, et meid on aastakümneid petetud. Meile valetatakse, lubadusi ei peeta. Kui mingi leping mingi tegevuse välistab, siis te astute sellest välja. Me oleme alasti. Kui me end kaitsma hakkame, siis te tegutsete meie vastu läbi oma proxy. Provotseerite meid Ukraina kätega. Ning kui meie ründame enesekaitseks - mitte teid Ameerikas, vaid meie liitlased Donetskis hakkavad tulistama Ukraina positsioone, sest Kiiev neid juba provotseeris - ja meie läheme appi, siis te ütlete, et „see on ju rünnak terve vaba maailma vastu"!"
Saates kuuleme aga veel
Mis elu elatakse Ukraina lähedal rindel, kui palju on siginenud üle kontrolljoone vastastikkust vihavaenu?
Kuidas paistab president Zelenskõi „riigipöörde" jutu taustal Ukraina demokraatia?
Miks tahtis Ukraina kaaperdada veel enne Valgevenet enda õhuruumis lennuki?
Kuulake Krister Parise „Erisaadet" siit!