Kumu näitus „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis” on sild 1990-ndate avangardi ja eelmisel kümnendil professionaliseerunud kunstivälja vahel. Viimase all ei mõtle ma seda, et varem poleks korralikul tasemel kunsti tehtud, vaid et uued institutsioonid said jalad alla ja taasiseseisvunud riigi kunstielus oli pärast esimest ehmatust tekkinud mingigi järjepidevus.

Nullindad on nagu kiirendus veidi lootusrikkamatest ja muretumatest üheksakümnendatest nihilistlikku nüüdisaega, kus on popp olla depressiivne ja jääda cool’ilt reserveerituks. Kuraatorid Triin Tulgiste ja Eha Komissarov on kokku pannud kainestava ajareisi Eesti lähiajalukku, tuletades meelde, kui palju on viimase 20 aastaga muutunud. Väljapanek meenutab Eesti kunsti head taset: tunne pole sugugi kehvem kui mõne teise Euroopa riigi rahvusmuuseumis jalutades.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid