Putini üüratut arrogantsust ja agressiivsust on võimaldanud lääne poliitikute naiivsus, majandushuvidest tingitud järeleandlikkus ja argus astuda Putinile vastu. Meenutagem kasvõi EL välispoliitika kõrge esindaja Borrelli enesealandamist Moskvas. Sigadustele adekvaatselt reageerimise asemel on peaasjalikult vaid näppu viibutatud ja sügavat muret avaldatud. Kuulates mitmete maade juhtpoliitikute jätkuvat dialoogiusku Kremliga, lõpliku üksmeele puudumist Venemaa ohjeldamiseks mõeldud sanktsioonide kehtestamistel ja ka vähest huvi eeskätt Euroopa idaosas toimuva olukorra eskaleerumise suhtes, tundub, et reaalsus ei ole veel paljudele kohale jõudnud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid