„Teadsin, et onu on kommunist!” Kuidas peeti nõukaajal jõule eestimeelsetes peredes?

Tugev vaimne eliit oli Nõukogude võimu ajal Eestis traditsioonide elushoidja. LP uuris kuulsate Eesti perede liikmetelt, kuidas nende lapsepõlves jõule tähistati.

Nõukogude Liidus kaotasid Eestis sajandeid aasta kõige olulisemaks pühaks olnud jõulud oma senise tähtsuse kõigest mõne aastaga. 1922. aasta Pravdas kirjutati, et jõulud on ajaraisk, sest „esmalt käiakse kirikus nagu kinos või klubis ja peale raisatakse oma aega mõttetult või lausa jälgilt”. Jõulutraditsioonid segati uue aastaga ja tulemuseks olid kvaasijõulud, mis Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas saidki aasta olulisimaks pühaks. Okupeeritud Baltimaades läks teisiti, sest vanad jõulutraditsioonid elasid üle ka poole sajandi pikkuse nõukogude aja.

Eestlastel on 19. sajandist alates olnud tugev vaimne eliit, mis nõukogude ajal toimis traditsioonide elushoidjana. Teatud perekonnad olid kui sild 1940. aastal kadunud ja 1991. aastal taasleitud Eesti vahel. Üks selline perekond oli kindlasti Kross: Kalamaja poiss Jaan ja Tallinna tüdruk Ellen, kellest said Eesti kirjanduse klassikud.