Sergei Metlev: venelased eelistavad juba praegu "eesti jõule" õigeusu omale. Eks raha saab ka otsa

Jõulupühad lääne traditsiooni järgi on Eestis üks oodatumaid aegu sõltumata rahvuskuuluvusest.

Vene kultuuri mõõdukas segunemine eesti omaga ning läänelik eluviis on toonud kaasa selle, et paljud venekeelsed eestimaalased kogunevad pere ja sõpradega 24.-25. detsembril, 31. detsembril ja mõned ka 7. jaanuaril.

Etteruttavalt ütlen: see ei tähenda, et õigeusu jõulude riigipühaks surumine on mõistlik. Pigem on see vastuoluline, ja selle vastu räägivad lihtsad elulised põhjused.

Mäletan lapsepõlvest meeldivat kingituste ja toitude voogu detsembri lõpust jaanuari esimese nädala lõpuni. Sama võis kohata paljude tuttavate kodudes. See tähistamismaraton sündis nõukogude, vanavene ja eesti traditsiooni pealtnäha veidrast, ent sisemiselt toimivast segunemisest.

Teatavasti ei istunud nõukogude jumalavabale režiimile jõulud üldse – täna ehid jõulukuuske, homme reedad kodumaa! Seejärel lausus novembris 1935 Stalin: „Elu on läinud paremaks, seltsimehed. Elu on läinud lõbusamaks.”