Ilmselt on vähesed mõelnud, kust võttis filmi "Saatuse iroonia ehk Hüva leili" peategelane kooliõpetaja Nadja Ševeljova raha, et katta korralik peolaud, osta uus kleit, kingitused, anda oma tulevasele armastatule Ženja Lukašinile 15–16 rubla võlgu ning osta talle rongipilet, sõita taksoga Pulkovo lennujaama ja takkatipuks osta lennukipiletid, et lennata Moskvasse. Polnud ju nõukogude ajal krediitkaarte, sõbrannade käest ta laenu ei võtnud ja Nõukogude Liidus polnud ju ka midagi sellist nagu pangaautomaat, mille juures saanuks vahepeal käia. Kuidas Nadja selle kõigega hakkama sai?

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid