Idee järgi peaks vaktsiinikindlustus suurendama inimeste julgust end koroona vastu vaktsineerida, mis omakorda aitaks ohjeldada pandeemiat ja vähendada piirangute vajadust. Praktikas jääb kohene mõju ilmselt väikseks, sest süsteemi sissetöötamine võtab aega – alguses ähvardab taotluste menetlemise aeg olla pikk. Pealegi on omikrontüvi terviseameti ja valitsuse ette veeretanud uusi raskeid kommunikatsiooniülesandeid. Praegu saab vaid ohata: miks küll ei olnud me tervishoiusüsteemis juba enne pandeemiat mõlemat nimetatud kindlustust?

Kiiresti muutuvale olukorrale oleks vaja õigeaegseid selgitusi, aga terviseamet ei oska ja teadusnõukoda on laiali.

Andmed näitavad, et haiglasse sattumise ja surma vastu on vaktsineerimisest palju abi ka omikrontüve puhul. Pealegi levib meil endiselt ka deltatüvi. Samal ajal on lihtsalt positiivse proovi andnute seas omikroniriikides olnud pigem rohkem vaktsineerituid. Eestiski jõuti äsja samasse seisu. Terviseameti esimene „lahendus” inimestes segadust tekitavale infole oli see, et igapäevases koroonastatistikas vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud positiivsete arvu eile enam lihtsalt ei avaldatud. Pärast meedia survet lubati seda tegema hakata kord nädalas.

Terviseamet peaks aru saama, et andmete varjamine ei lahenda probleemi, vaid hoopis suurendab kõhklevate inimeste umbusku. Ajal, kui olukord kiiresti muutub, oleks vaja õigeaegseid ja arusaadavaid selgitusi. Terviseameti eilne vabandus „tänaseks on lisandunud mitmed lisafaktorid, mida immuniseerimise tõhususe juures arvesse võtta” pole kumbagi. Ka teadusnõukoda ei saa aidata, sest Kaja Kallas oskas ajastada selle vahetuse täpselt ajaks, kus iga päev toob omikrontüve kohta uut ja olulist teadusinfot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid