Jaak Allik: tippasjatundjad ei taha minna Toompeale avalikuks süljetopsiks. Vajame muutust!

Kaks teed, kuidas saada broilerite-partide asemel Toompeale eluvaldkondade parimad spetsialistid.

„Meie probleemide juurpõhjus riigikorralduses on see, mis juhtub täna meie parlamendiga.” (Kersti Kaljulaid)

„Me oleme sisuliselt kasulikud idioodid, kes rahulikult siin sellega peavad leppima.” (Peeter Ernits)

Suhtumine meie riigikogu praegusesse rolli on vist ainus küsimus, milles president Kaljulaid ja riigikogu liige Ernits (EKRE) tundukse samal arvamusel olevat. Kõige otsekohesemalt tegusaks parlamendisaadikuks on osutunud Martin Repinski, kes näitas, et oma põhitöökoha kõrvalt võib ta teha täiskoormusega (ja suurema sissetulekuga) ka teist tööd, ilma et Eesti riigile või riigikogule sellest vähimatki kahju sünniks.

Seda teavad muidugi kõik, kes on pisutki aega oma elust mööda saatnud Toompea saalis istudes. Minul kogunes neid aastaid veerand sajandi jooksul ligi viisteist, mis annab alust nii probleemi tõsidust mõista kui ka selles kaasa rääkida.