MÄLUPANK | Marika Mägi: eestlased ei peaks jääma statistideks omaenda ajaloos

Arusaam 12.-14. sajandi Eestist peab uuenema. Ihne riik aga viskab kaikaid kodaraisse.

Ajalugu on rahvuse identiteedi allikas ja oluline enesekuvandi mõjutaja. Ilma „oma” ajaloota pole ka rahvust. Ajaloo omamüüdid, olgu need tegelikult nii väärad kui tahes, on samal ajal visad muutuma.

Lugedes arvustusi ja arvamusartikleid nii novembrikuise ajalookonverentsi „Omal maal, omal moel?” kui ka üldse „ajaloo uuendajate” kohta, torkab ühe enam levinud argumendina silma, et ajalugu peaks „toetuma siiski faktidele, mitte tõestusmaterjalita teoreetilistele konstruktsioonidele”.

Täiesti õige, aga enamik nii kirjutajatest ei adu, et selles just asi ongi: kasutagem olemasolevaid fakte, näiteks arheoloogilist ainest, ja ajalooliste tekstide eelarvamustevaba analüüsi, mitte 19. sajandi lõpust kinnistunud kontseptsioone! On samal ajal paratamatu, et nii tehes tekivad uurijatel erinevad ja kohati vastandlikudki tõlgendused, mis kõik kindlasti püsima ei jää.

Päris omaette käsitlust vajaks ajalooharidusega inimesed või ka lihtsalt ajaloohuvilised, kes viitavad omaenda varasematele kirjutistele kui ajaloo lõpule.