Põhimõtteliselt ei tohiks valitsuserakondadel olla ju raske hüvitamise asjus kompromissile jõuda. Keskerakond soovib, et eratarbijatele kompenseeritaks 50% elektri hinnast. Reformierakond oleks nõus, et kõigile eratarbijatele hüvitataks elektri hind üle mingi piirhinna teatud tarbimismahuni. Üks loogiline kompromiss oleks hüvitamine teatud tarbimismahuni – pole suurt ideoloogilist vahet, kas protsent kogu arvest või piirhinda ületav osa. Astmelist tulumaksu ihaleval Keskerakonnal peaks sellise lae vajadust olema lihtne mõista.

Tõsi küll, pikalt saab vaielda ka selle üle, kuhu täpselt panna hüvitamise määr ja lagi. Kui mitu protsenti või senti ja mitu kilovatt-tundi? Reformierakonna pakutud 200 kWh naeris Keskerakond eile välja ja eks see tõesti ole madal. Selleks et need arvud poleks päris laest võetud, saab appi võtta statistika detsembri tarbimise ja energiaga seotud maksude laekumise kohta. Kõik eeldused tehniliseks, isegi igavaks ja kiiresti tulemuseni jõudvaks aruteluks on olemas. Asjaolu, et läbirääkimised toimuvad veebi kaudu, ei soodusta küll osaliste üksteisemõistmist, kuid suurem pidur on püüd teha hinnašokist suur poliitiline sõu.

Hüvitamisest ei tohi saada Eesti energiapoliitika peateema ega ajutine lahendus, mis sujuvalt muutub püsivaks toetuseks.

Veidi õigustab seda auru, mis poliitikutel praegu hüvitamise teemale kulub, tõsiasi, et Eesti tarbijate energiahindade keskmine tõus (56%) kuulus detsembris OECD riikide suurimate hulka. Vaieldamatult on tarbijatel riigi tuge ajutiselt vaja, kuid hüvitamisest ei tohi saada Eesti energiapoliitika peateema ega ajutine lahendus, mis sujuvalt muutub püsivaks toetuseks. Kallis koalitsioon, leppige hüvitamises täna kokku ja edasi keskenduge otsustele, mis tulevikus elektrihinna alla toovad.