EPL UKRAINAS | Ukraina elanike seas on sõjahirm madal: "Vennasrahvas siiski, pole midagi karta."

Eesti Päevalehe korrespondendi tänavaküsitlus ilmestab ukrainlaste madalat ohutunnetust – suurem osa intervjueeritutest Venemaa sissetungi otseselt ei karda. "Kõike ei tasu uskuda. Seda, mis näidatakse," väljendas üks kiievlane skepsist piiritaguste vägede kohta.

Igor märkis Eesti Päevalehe ajakirjanikule, et rahvusvaheline toetus Ukrainale annab talle lootust, et Venemaa ei võta Ukraina ründamist siiski ette. "Muidugi eeldame, et agressiooni võidakse tugevdada. Aga loodame sellele, et praegune toetus Ukrainale ja siinsed relvajõud on piisavalt tugevad, et meid kaitsta," märkis ta videointervjuus.

Eesti Päevalehele arvamust avaldanud Nataša sõnas, et tema ümber olevad inimesed katsuvad sõjaohule pigem mitte mõelda. Temaga kaasas olnud Larissa ütles, et ta palvetab Ukraina eest. Mõlemal naisel on uskumus, et sõda siiski ei tule. "Inimesed saavad ikkagi praegu rohkem aru asjadest, on ikkagi 21. sajand," arvas Larissa.

Samalaadsed mõtted olid ka Dmitril. "Püüan sellest kõrvale jääda," ütles ta. "Hirmu ei ole."

Ka Anton ja Olha ei näe Ukrainale otsest sõjaohtu.

"Praegu justkui veel keegi ei ähvarda. Venemaa on vennasrahvas siiski," jagas Anton oma tunnetust toimuva kohta. Et piiritagune 100 000-pealine Vene armee häirekellad helisema peaks ajama, ta ei arva. "Kõike ei tasu uskuda. Seda, mis näidatakse."

Kaaslane Olha nõustus Antoniga. Tema silmis võib liigelda ringi palju valeinfot. "Praegu on ju kõik hästi. Vot nii," pani Anton paika. Olha toetas tema arusaama: "Midagi pole karta."

Nele ja Inna olid aga teist meelt. Nende jaoks on sõjaoht aktuaalsem, hirm laste pärast suurem. Nele jaoks on arusaamatu, miks venelased peaksid Ukrainasse tungima. "Milleks meile seda vaja on? Oleme ju slaavlased ja hingelt lähedased. Ja nüüd selline agressioon," ütles ta. Inna avaldas kartust, et kui tuleb sõda, ei jää riigis mitte midagi alles. "Kivi ei jää kivi peale. See ei oleks enam 1941. aasta sõda, nüüd on juba hoopis teised tehnikad kasutusel," märkis ta.

Ka Grigori tunnetab sõjaohtu tugevamalt.

"Ma nüüd ei tea, ei ole suurte mõtete inimene, aga lihtsa inimese seisukohast... Lääneriigid lubasid ühte, kuid jätsid meid. Teil (Eestis – toim) olid targad inimesed, kes nägid, et Venemaalt pole midagi head oodata ja viisid teid NATO-sse, et julgeolekut parandada. On see õige? Mulle tundub, et see oli õige. Aga meile pole praegu NATO-st tugevat toetust. Moraalselt toetatakse. Aga sellegipoolest – Ukraina kodanikud peavad ikka praegu ise kaitsma oma kodumaad," selgitas Grigori oma hirmu tagamaid.